Kronoloogia

I periood 19451965

Asutamine ja kujunemisaastad. Teatriühingu esimehed olid Ants Lauter, Priit Põldroos, Hugo Laur, Lembit Rajala ja Ilmar Tammur, aseesimehed Enn Toona ja Ants Päiel.

  • 1945 asutati Eesti NSV Teatriühing. Põhikiri võeti vastu 27. märtsil, esimeheks valiti Ants Lauter.
  • 1948 asutati Teatriühingu abikäitised: fotoateljee ja pesumaja.
  • 1951 üüriti Vääna-Jõesuus näitlejatele esimene suvemaja. Alustati matusepaiga väljaehitamisega Metsakalmistul ja kirjastustegevusega. Asutati Teatriühingu raamatukogu. Ühing sai tööruumid Estonia teatrimajas.
  • 1952 toimus esimene noorte lavajõudude ülevaatus ja teatrikunstnike tööde näitus.
  • 1953 ilmus esimene teatrite koondkava „Tallinna ja Tartu teatrid“ (edaspidi „Eesti NSV Teatrid”).
  • 1954 ilmus esimene almanahh „Eesti Nõukogude Teater”.
  • 1955 toimus Riias Balti liiduvabariikide teatritöötajate konverents, kus võeti vastu otsus korraldada Balti liiduvabariikide ühine teatrifestival.
  • 1956 toimus Riias esimene Balti Teatrikevad, millest võtsid osa ka Karjala-Soome teatrid.
  • 1957 toimus Vilniuses teine Balti Teatrikevad, kus osalesid ka Valgevene teatrid.
  • 1958 korraldati kolmas Balti Teatrikevad Tallinnas, kus osalesid jällegi Valgevene teatrid.
  • 1959 asutati Eesti NSV Teatriühingu Tööstuskombinaat. Tuludest läks 25% riigieelarvesse, ülejäänut kasutasid kombinaat ja Teatriühing.
  • 1961 alustasid tööd Teatriühingu lavakunstistuudiod Tallinnas (Draamateatri juures) ja Tartus (Vanemuise juures). Toimus esimene sõnakunstnike konkurss. Anti esimesed preemiad loominguliste saavutuste eest.
  • 1962 toimus Teatriühingu I kongress. Alustati lavastuste tekstilise ja pildilise dokumenteerimisega (fotodokumentatsioonid). Toimusid esimesed juhatuse koosolekud väljasõitudega teatritesse. Esimest korda osaleti VTO (Üle-Venemaalise Teatriühingu) turismigruppide koosseisus teatrifestivalidel välismaal.
  • 1963 korraldati esimene vabariiklik teatrikuu. Alustati aastaraamatute sarjaga (Teatrimärkmeid, Teatrimärkmikud), mida antakse Teatrielu nime all välja praeguseni (v.a sunnitud paus aastate 1986–1994 puhul). Ilmus ka esimene raamat sarjast Eesti teatriajaloo vihikud (anti välja aastani 1991).
  • 1964 osteti majad teatritöötajate puhkekodudeks Lääne-Virumaal Lahekülas ja Koolimäel.

II periood 1966–1975

Ühingu tegevus laienes väljapoole oma liikmeskonda. Teatrikunsti populariseerimine. Esimehed olid Ilmar Tammur, Ants Lauter ja Georg Ots, tegevjuhid Ants Päiel ja Margarita Teder.

  • 1966 toimus esimene vabariiklik vokalistide konkurss.
  • 1967 toimus Balti liiduvabariikide ja Valgevene lauljate konkurss.
  • 1969 toimus esimene teatrite spartakiaad, mida peetakse siiani igal aastal.
  • 1970 alustasid tööd Vanemuise õppekoor ja lastestuudio.
  • 1971 alustas tööd Rakvere Teatri stuudio. Anti esimesed preemiad parimatele tehnilistele töötajatele. Laiendati ruume Estonia teatrimajas.
  • 1973 alustati kino- ja teatriinimeste ühise maja ehitusega aadressil Uus 3 (Tallinn).
  • 1974 asutati Ants Lauteri nimeline preemia.
  • 1975 asutati Georg Otsa nimeline preemia.

III periood 1976–1995

Loodi Eesti Teatriliit ja moodustati erialaliidud. Esimehed olid Kaarel Ird, Jüri Järvet, Mikk Mikiver. Tegevjuhid Eino Laks, Margarita Teder, Toomas Ando, Härmo Saarm, Reet Neimar ja Reet Mikkel.

  • 1976 alustasid tööd õppestuudiod Ugala teatris ja Vene Draamateatris.
  • 1977 alustas tööd Pärnu teatri õppestuudio. Anti välja esimesed auhinnad teatrireklaami valdkonnas. Toimus esimene teatrifoto konkurss.
  • 1978 toimus teatrifestival, millega tähistati A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva. Asutati Voldemar Panso nimeline preemia.
  • 1979 korraldati koostöös Kultuuriministeeriumiga konverents „Noor režii. Tendentsid, saavutused, probleemid”.
  • 1980 toimus Voldemar Panso nimeline sõnakunsti konkurss.
  • 1982 alustas tööd noorte teatrikriitikute seminar.
  • 1984 taastati vahepeal soiku jäänud suhtlus Baltikumi teatriinimeste vahel, toimus Balti teatrikevad. Asutati Priit Põldroosi nimeline preemia.
  • 1985 toimus esimene Georg Otsa nimeline muusikanädal, mida korraldati 1998. aastani (kokku 10 korda).
  • 1987 reorganiseeriti Teatriühing Eesti Teatriliiduks. Esimeheks sai Mikk Mikiver. Teatriliidule eraldati maja aadressil Uus 5. Loodi Eesti Teatrifond, Teatriühingu Tööstuskombinaadist sai Eesti Teatrifondi Tööstuskombinaat.
  • 1988 1. ja 2. aprillil kutsuti Teatriliidu initsiatiivil kokku Eesti loomeliitude ühispleenum, millest sai oluline tähis Eesti taasiseseisvumise teel. Asutati Aleksander Kurtna nimeline preemia.
  • 1989 alustati iga-aastaste auhinnažüriide tegevuse korraldamisega. Teatriliit võttis Kultuuriministeeriumilt üle aastaauhindade žüriide formeerimise, nende töö organiseerimise ja auhindade väljaandmise.
  • 1991 kolis Teatriliit majja Uus tn 5, Tallinna Linnavalitsus sõlmis Teatriliiduga rendilepingu.
  • 1992 võeti vastu uus põhikiri, hakati moodustama erialaliite. Teatriliit astus TALO liikmeks. Eesti Teatrifondi Tööstuskombinaadi baasil moodustati AS Teaspon, mille aktsionärideks on Teatriliit, Teatriliidu liikmed ja Teasponi töötajad. Likvideeriti Teatrifond.
  • 1993 alustas Teatriliit (TALO koosseisus) valitsusega palgaläbirääkimisi.
  • 1994 asutati üheksa Eesti riigiteatri poolt AS Eesti Näitemänguagentuur, mis vahendab avalikule esitamisele tulevate näidendite autoriõigusi ning nõustab nii teatreid kui ka üksikisikuid autoriõigustes.
  • 1995 asutati Eesti Kultuurkapital, mille taastamise initsiaatorite hulgas oli ka Teatriliit. Rahvusvahelist teatripäeva hakati tähistama üle-eestilise teatripeona, kus antakse kätte teatri aastaauhinnad. Esimene auhinnatseremoonia toimus Ugala teatris.

IV periood 1996–2015

Teatriliit kui erialaliitude katusorganisatsioon. Esimehed olid Tõnu Tepandi, Jaak Allik, Rein Oja ja Ain Lutsepp. Tegevjuhid Reet Mikkel ja Riina Viiding.

1996
  • Erialaliidud võtsid vastu Eesti Teatriliiduks ühinemise lepingu, millega Teatriliit muutus katusorganisatsiooniks. Teatriliidu alla koondusid Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Kutseliste Tantsijate Liit, Eesti Teatrijuhtide Liit, Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus, Eesti Teatriuurijate Ühendus, Eesti Teatrikriitikute Ühendus, Eesti Muusikateatrite Solistide Ühendus, Eesti Orkestriartistide Ühendus, Eesti Balletiartistide Ühendus, Eesti Loomealatöötajate Ühendus, Eesti Teatriseenioride Ühendus ning Tuuleveski teater.
  • Rahvusvahelise teatripäeva pidu toimus Endla teatris. Alates sellest aastast rahastab kõiki auhindu Kultuurkapital (vt ka Eesti teatri aastaauhindade ajaloost).
  • Tartus toimus esimene Eesti Teatri Festival DRAAMA, mis on Eesti teatrite parimate lavastuste ülevaatefestival, korraldajaks Vanemuise teater. Festivali loojad on Teatrijuhtide Liit, Teatriliit, Kultuuriministeerium.

1997
  • Toimus DRAAMA festival, mis toimub alates sellest aastast biennaalina Tartus.
  • Teatriliit osales etendusasutuse seaduse (jõustub 2003) väljatöötamisel.
  • Asutati Salme Reegi nimeline auhind.
  • Rahvusvahelise teatripäeva pidu toimus Rakvere Teatris.

1998
  • Rahvusvahelise teatripäeva pidu toimus taas Ugala teatris.

1999
  • DRAAMA festivalil osalesid aukülalistena Rahvusvahelise Teatriinstituudi (ITI) president Jeong Ok Kim ja ITI peasekretär Antonio Perinetti.
  • Rahvusvahelist teatripäeva tähistati Tallinna Linnateatris.

2000
  • Toimus kohtumine Leedu, Läti ja Eesti Teatriliitude vahel. Sõlmiti ühiste kavatsuste protokoll, milles kinnitati vajadust taastada iga-aastane rahvusvaheline omadramaturgia festival. Võeti vastu Balti Teatrifestivali statuut, mis on kinnitatud Balti riikide teatriliitude poolt.
  • Toimus Teatriliidu peakoosolek. Esimeheks valiti Jaak Allik. Viis erialaliitu (Eesti Kutseliste Tantsijate LoomeliitEesti Lavastuskunstnike LiitEesti Näitlejate LiitEesti Lavastajate Liit ja Eesti Teatrijuhtide Liit) ühinesid ametiühingute seaduse alusel ametiühingute liiduks Eesti Teatriliit, mis andis Teatriliidule ametiühingute liidu staatuse. Teatriliit kanti ametiühingute registrisse, jättes talle ka loomeliidu funktsiooni.
  • Koostöös Eesti Entsüklopeedia kirjastusega ilmus Eesti teatri biograafiline leksikon (peatoimetaja Kalju Haan, retsensent-toimetaja Reet Neimar).
  • Asutati Helmi Tohvelmani nimeline auhind.
  • Rahvusvahelist teatripäeva tähistati Eesti Draamateatris.

2001
  • DRAAMA festivalil oli esimest korda kavas ka off-programm. mille korraldas Tartu Teatrilabor.
  • Teatriliidu peakoosolekul võeti vastu Eesti Teatriliidu liikmesorganisatsioonide kokkulepe, millega anti katusorganisatsioonile konkreetsed ülesanded. Esimeheks valiti Rein Oja.
  • Alustati loomeliitude seaduse ettevalmistamisega koos teiste loomeliitude ja Kultuuriministeeriumiga.
  • Asutati Teatriliidu Teabekeskus, mis tegutseb mittetulundusühinguna, koondab ja jagab professionaalse teatriga seotud informatsiooni ning annab välja teatristatistika aastaraamatut. Teabekeskuse esimeseks juhiks sai Mari Kolle.
  • Maria Klenskaja ettepanekul asutati Kristallkingakese auhind.
  • Rahvusvahelist teatripäeva tähistati Vene Draamateatris.

2002
  • Kultuuriministeeriumi ja Teatriliidu kokkuleppena võrdsustati Tallinna Balletikooli ja Viljandi Kultuurikolledži lõpetanud palgamäärade mõttes kõrgharidust omavate kultuuritöötajatega.
  • Esimees Rein Oja tutvustas Kultuuriministeeriumis teatrijuhtidele teatrite rahastamise põhimõttena arvutusliku inimtööaasta (AITA) ideed.
  • Rahvusvahelist teatripäeva tähistati Eesti Nuku- ja Noorsooteatris.

2003

2004
  • Asutati SA Eesti Teatri Festival (üks asutajatest on Teatriliit), mille ülesandeks sai korraldada DRAAMA festivali ning teisi Eesti teatri olulisi suurüritusi.
  • Teatriliidule anti etenduskunstide tugiteenuste kutset omistava organi (KO) tegevusluba.
  • Euroopa Komisjoni egiidi all toimus konverents „Sotsiaaldialoog etenduskunstide valdkonnas” (korraldajad Teatriliit ja Teatrijuhtide Liit). Teatriliit toetas haridus- ja kultuuritöötajate üldstreiki õhtuste etenduste eelsete aktsioonidega teatrites üle Eestis. Toimus Teatriliidu peakoosolek. Esimeheks valiti taas Rein Oja.
  • Teatriliit osales oma liikmete huvide kaitsmiseks väljatöötatud aastate pensioni seaduse muutmise seaduse loomisel. Jõustus loomeliitude seadus.
  • Rahvusvahelist teatripäeva tähistati Ugala teatris.

2005
  • Toimus DRAAMA 2005.
  • 2000. aastal sõlmitud kokkuleppe järgi taastatiakse Balti teatrifestivalide traditsioon Riias toimuva festivaliga „Balti vaade”. Eestit esindasid festivalil lavastused  „Eesti matus” (Eesti Draamateater) ning „Romeo ja Julia” (Vanemuine).
  • Teatriliidu ja Teatrijuhtide Liidu initsiatiivil ning Kultuuriministeeriumi toetusel käivitus teatrite rahastamises arvutusliku inimtööaasta (AITA) printsiip, mis põhineb planeeritud-tellitud etenduste, külastajate ja uuslavastuste arvul ning nendest andmetest tuletatud optimaalsel töökohtade hulgal teatris.
  • Asutati Natalie Mei nimeline auhind.
  • Rahvusvahelist teatripäeva tähistati Endla teatris.

2006
  • Koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogia õppetooliga alustati kutseeksamite korraldamisega valgustajatele ja butafooridele.
  • Tartus toimusid festivalid OmaDraama ja Balti Teatrisügis. Eestit esindasid festivalil lavastused „Põrgu wärk” (R.A.A.A.M) ja „Misjonärid” (Rakvere Teater).
  • Eesti Näitemänguagentuuri ettepanekul võttis Eesti Teatriliit üle algupärase dramaturgia auhinna väljaandmise. Hakati välja andma kolme tehnilise töötaja auhinda. Rahvusvahelist teatripäeva tähistati Vanemuise teatris.

2007
  • Juhatus otsustas alustada Koolimäe puhkekodu renoveerimisega.
  • Toimus festival DRAAMA 2007.
  • Teatriliit ja Eesti Etendusasutuste Liit asutasid Eesti Näitemänguagentuuri ja Eesti Teatriliidu Teabekeskuse baasil SA Eesti Teatri Agentuuri. Selle eesmärk on edendada Eestis teatri- ja dramaturgiategevust, tutvustada Eesti teatrit väljaspool Eesti Vabariiki, omandada ja vahendada autoriõigusi, koguda ja vahendada teatriinformatsiooni ja statistikat ning korraldada teatrit ja dramaturgiat populariseerivaid üritusi, koolitusi, seminare, ettelugemisi, näituseid jms.
  • Rahvusvahelist teatripäeva tähistati Kuressaare Linnateatris.

2008
  • TALO ja Kultuuriministri palgaläbirääkimiste kohtumise tulemusena tunnistati põhimõtet, et teatrites töötava kõrg- ja kutselise eriharidusega töötaja kuupalga alammäär peab olema aastaks 2011 võrdsustatud riigi keskmise brutopalgaga.
  • Valmis Koolimäe puhkekodu rekonstrueerimise põhiprojekt (OÜ ESPLAN).
  • Riias toimunud Balti Teatrifestivalil esindasid Eestit lavastused „Kangelane” (Endla) ja „Boulgakoff” (Eesti Draamateater).
  • Toimus Teatriliidu peakoosolek, esimeheks valiti Ain Lutsepp.
  • Rahvusvahelist teatripäeva tähistati teatris NO99.

2009
  • Ilmus esimene raamat sarjast Teatrikoolid.
  • Eesti, Läti ja Leedu teatriliidud kirjutasid alla Balti Teatrifestivali uuendatud statuudile. Lavastuste valiku festivalile tegi aastaauhindade žürii, kes soovitas Eestit esindama lavastused „Janu” (Endla) ja „Kuidas seletada pilte surnud jänesele” (Teater NO99).
  • Eesti Etendusasutuste Liit ja ja Eesti Teatriliit sõlmisid ühiste kavatsuste kokkuleppe, mis sätestab mõlema organisatsiooni ühishuvid teatritöötajate ja teatrite esindamisel teatrivaldkonna jätkusuutliku arengu tagamiseks.
  • Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS ja Eesti Teatriliit sõlmisid ühiste kavatsuste kokkuleppe, milles sätestatakse oma liikmete ühishuvide esindamine töö- ja palgakorralduslike aluste küsimustes ning kultuuri- ja hariduspoliitika valdkonnas.
  • Eesti Teatriliidu juhatus otsustas toetada TALO streiginõudmisi demokraatliku ühiskonna partnerluse ja sotsiaaldialoogi põhimõtete riigipoolse rikkumise vastu.
  • Muutusid Eesti Teatri Festivali korraldatava festivali DRAAMA valikupõhimõtted. Koostöös Teatriliiduga jõuti otsusele, et 2010. aastal toimuv festival on kuraatorifestival, kus osaleb kõige rohkem 10 lavastust ning kus on eelnevast veelgi suurem rõhk aruteludel ja Eesti teatri tutvustamisel.
  • Teatriliidu välja antud, Jaak Villeri koostatud ja Jüri Kaarma kujundatud raamat „Kandiline Kaarel Ird” valiti 2009. aasta 25 kaunima raamatu hulka.
  • Aastaauhindade nimistusse lisandusid Otto Hermanni nimeline auhindRahel Olbrei nimeline auhindsõnalavastuse muusikalise kujunduse auhind ja parima lavastuse auhind. Aasta kriitikaauhind nimetati Teatriliidu juhatuse otsusega Reet Neimari nimeliseks kriitikaauhinnaks.
  • Aastaauhinnad anti pidulikult kätte teatripeol Rakvere Teatris.

2010
  • Lavameistritele ja lavatöölistele korraldati koolitus, mille viis läbi kauaaegne Estonia teatri tehnikadirektor Jaan Mikkel. Toimusid teatri tehnilistele töötajatele mõeldud kutseeksamid, mis annavad ametliku kinnituse töötajate oskustele ja kvalifikatsioonile.
  • Tartus toimus kuraatorifestival DRAAMA 2010, mille esimene kuraator oli Madis Kolk.
  • Leedus toimunud Balti Teatri Festivalil esindasid Eestit lavastused „Keskööpäike” (Tallinna Linnateater) ja „Mässajad” (Endla). „Keskööpäike” pälvis festivalil parima lavastuse, parima kujunduse (Ene-Liis Semper) ja naiskõrvalosa (Helene Vannari) auhinnad. Sirbis ilmus Eesti delegatsiooni tagasiside.
  • Teatriliidu liikmetest loovisikute sotsiaalsete tagatiste kindlustamiseks alustati MTÜ Teatritegijate Gild projekti koostamisega koostöös Eesti Lavastuskunstnike Liiduga (projektijuht Guido Viik).
  • Alustati Eesti teatri biograafilise leksikoni teise, täiendatud köite koostamisega (peatoimetaja Luule Epner, tegevtoimetaja Ene Paaver).
  • Moodustati kaasaegse tantsu õppekava koostamise töörühm, mille koosseis kinnitati Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.
  • Teatriaasta auhinnad anti kätte Vanemuise teatris.

2011
  • Alustati vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide (ravikindlustatuse) väljatöötamisega Kultuuriministeeriumi poolt moodustatud töörühmas.
  • Tööinspektsioon kiitis heaks dokumendi „Lavaliste esinemiste ohutuse tagamine esituspaikades” (koost. Jaan Mikkel). Tallinna Linnateatris toimus Jaan Mikkeli seminar teatritöötajatele lavalise ohutuse juhendi tutvustamiseks.
  • Alustati klassikalise balleti õppekava täiendamisega ja moodulipõhiseks korrastamisega ning kaasaegse tantsu õppekava koostamisega Tallinna Balletikooli tarvis Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse egiidi all. Kinnitati tantsuerialade riiklik õppekava.
  • Riias toimunud Balti Teatri Festivalil esindasid Eestit lavastused „The End” (Von Krahli Teater; auhind aja ja ruumi loova käsitluse eest) ja „Ird. K” (Tartu Uus Teater; auhinnad Ivar Põllule kontseptsiooni ja helikujunduse eest ning näitleja Nero Urkele Kaarel Irdi rolli eest).
  • Teatriaasta auhinnad anti kätte Eesti Draamateatris.

2012
  • Allkirjastati esimene tehniliste töötajate kollektiivleping. Valmis Eesti etenduskunstide arengukava projekt aastateks 2013–2020, mis koostati etendusasutuste ja valdkonna eestkosteorganisatsioonide arengukavade ning avalike arutelude põhjal. Dokument koondab teatri- ja tantsuvaldkonnas tegutsevate institutsioonide ja loovisikute eesmärgid strateegiaks, mis on juhiseks nii valdkonnas tegutsejatele kui ka avalikule sektorile. Arengukavaga kaasneb iga-aastane tegevuskava, mille koostamise ja täitmise eest vastutavad Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Teatri Agentuur ja Kultuuriministeerium.
  • Asutati MTÜ Teatriliidu Gild. Ühingu eesmärgid on teatriloome ja etenduskunstide edendamine sellega seotud osapoolte asjaajamise lihtsustamise ja kergendamise kaudu.
  • Ilmus Jaan Mikkeli lavatehniline käsiraamat „Lavast ja lavatehnikast“.
  • Teatriaasta auhinnad anti kätte NUKU teatris.

2013
  • Kultuuriministeerium ja TALO allkirjastasid kokkuleppe, mille järgi on riigiasutuses (nii valitsusasutustes kui ka hallatavates asutustes) kõrgharidust nõudval ametikohal täistööajaga töötava kõrgharidusega kultuuritöötaja ning sellega võrdsustatud kutselise eriharidusega töötaja brutotöötasu alates 01.01.2014 vähemalt 700 eurot.
  • Uuendati dekoraatori, lavameistri ja valgustaja kutsestandardeid, et siduda need 8-tasemelise Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF). Kinnitati lavameistri ja dekoraatori uute kutsestandardite koostajate töörühmad. Kutsekoda kinnitas kultuuri kutsenõukogu töörühmade poolt väljatöötatud kutsestandardid: lavameister (tase 4)juhtiv lavameister (tase 5)dekoraator-butafoor (tase 6), kunstnik-dekoraator (tase 7).
  • Toimus Jaan Mikkeli seminar lavatöötajatele ja lavameistritele ning lavameistri kutsekvalifikatsioonieksam. Lavameistri kvalifikatsioon omistati 5 inimesele.
  • Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Teatri Agentuur ja Kultuuriministeerium allkirjastasid Eesti etenduskunstide arengukava aastateks 2013–2020.
  • Teatriaasta auhinnad anti kätte Endla teatris.

2014
  • Taasloodi Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus.
  • Koostati Kultuuriministeeriumi ja TALO poolt allkirjastatud ühiste kavatsuste protokollis kokku lepitud palgamaatriks. Valitsusega sõlmiti leping, mis määrab eriharidusega kultuuritöötaja töötasu alammääraks 700 eurot.
  • Ühtlustati teatritöötajate kollektiivlepingut, Näitlejate Liidu, Lavastajate Liidu ja Tehniliste Töötajate Liidu lepinguid.
  • Alustati riiklike läbirääkimistega sooduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide seaduste muutmiseks.
  • Kutsekojale esitati Teatriliidu poolt koostatud ja Eesti kvalifikatsiooniraamistikul paiknevad dekoraatori, lavameistri ja valgustaja uuendatud kutsestandardid (koos hindamisstandarditega). Osaleti Kutsekoja konkursil dekoraatori, lavameistri ja valgustaja kutse andja õigusele alates 2014. aastast, mis ka võideti.
  • Koolimäe loomemaja projekti edasiarendamine koostöös Kultuuriministeeriumiga. Renoveerimisprojekti korrigeerimine, planeeritud mahtude muutmine koostöös arhitektuuribürooga ESPLAN.

2015
  • Jätkusid palgaläbirääkimised TALO koosseisus Vabariigi Valitsusega töötasu alammäära kehtestamiseks 2016. aastaks. Kultuuriministeeriumi ja TALO poolt allkirjastati ühiste kavatsuste kokkulepe, mis kinnitab mõlemapoolselt eesmärgiks jätkata dokumendis „Kultuuripoliitika arengusuunad 2020“ eesmärkide saavutamist kultuuritöötajate miinimumtöötasude tõstmisel riigi keskmise palga tasemele.
  • Alustati tehniliste töötajate infoportaali koostamisega, tehniliste töötajate töökohtadega seotud informatsiooni (vabad töökohad, täiendusõpe, seminarid, kandideerimine projektidesse jne) kogumisega.
  • Alustati virtuaalse teatritehnilise infokeskkonna loomisega (keskkond hõlmab teatritehniliste valdkondade kaupa hästi struktureeritud ülesehitusega mitmesugust teavet veebikeskkonnas, et asjast huvitatutel oleks võimalus end tehnilise arenguga kursis hoida). Eeldus on, et see keskkond täieneb tehniliste entusiastide abil ja toel.
  • Muutus Balti Teatri Festivali formaat. Edasi otsustati minna iga kolme aasta tagant toimuva showcase'ina.
  • Koostöös Kultuurkapitaliga anti välja aastaraamat Teatrielu 2014 ning koguteose „Eesti sõnateater 1965–1985” I osa. Sarjas „Eesti teatrilugu. Teatrikoolid“ ilmus kogumik „ENSV Teatriühingu õppestuudio“.
  • Lõpetati aasta lavastuse auhinna väljaandmine ning loodi teatrikunsti eriauhind.
  • Teatriaasta auhinnad anti kätte Rahvusooperis Estonia.

V periood 2016–...

2016
  • Novembris toimus Eesti Teatriliidu üldkogu, kus kuulati juhatuse tegevusaruannet, ettekandeid erialaliitude ja partnerorganisatsioonide päevaprobleemidest ning riigi teatripoliitika arengusuundadest. Kinnitati volikogu ja revisjonikomisjoni koosseisud aastateks 2016–2020. Eesti Teatriliidu esimeheks valiti tagasi Ain Lutsepp ning võeti vastu otsus, millega määrati kindlaks Teatriliidu esimehe, volikogu ja juhatused põhiülesanded järgmiseks neljaks aastaks.
  • Teatriaasta auhinnad anti kätte teatris NO99.

2017
  • Aasta algusest hakkas kehtima TALO koosseisus väljavõideldud erialase kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtöötasu 942 eurot.
  • 21. veebruaril avati värskelt renoveeritud Koolimäe loomemaja.
  • 8. juunil toimus Eesti Draamateatris lavameeste ja lavameistrite koolitus. 19. juunil toimus Teatriliidus kutseeksam, mille tulemusel anti lavamehe või lavameistri kutsetase 26 taotlejale.
  • Eesti teatri aastaauhindade laureaadid kuulutati välja Ugala teatris.

2018
  • 2. jaanuaril allkirjastasid kultuuriminister Indrek Saar ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling kultuuritöötajate palgakokkuleppe, mille järgi tõuseb 2018. aastal kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuurivaldkonna töötaja brutotöötasu alammäär esimest korda üle tuhande euro piiri 1150 euroni kuus ehk 22,5 protsenti.
  • 27. märtsil kuulutati NUKU teatris välja Eesti teatri aastaauhindade laureaadid.