Ajalugu

1961. aastal hakati Eestis välja andma teatri hooajapreemiaid, esialgu ainult päevakajaliste lavastuste (kaasaegne nõukogude algupärand, sh eesti kaasaegne dramaturgia) hindamiseks. Kultuuriministeerium moodustas ENSV Teatriühingu kriitikasektsiooni liikmetest žürii, preemiate kätteandmist korraldas Teatriühing.

1968. aastast alates muutus auhindamise alus üldiseks. Lavastuse dramaturgilist päritolu enam ei piiritletud ja esile tõsteti hooaja parimaid. Preemiate liigid ja struktuur jäid määramata.

Kuna lavastuste ja osatäitmiste arv, mille hulgast parimaid valiti, oli väga suur, siis suurenes aastast 1970 ka välja antavate auhindade hulk. Moodustati 3-astmeline süsteem ja välja hakati andma I, II ja III järgu preemiad. Auhindamisega tegeles nüüdsest ainult Teatriühing.

Alates 1971. aastast hakati preemiaid andma ka teatri tehnilise ala töötajatele, tõsi, mitte igal aastal.

1975. aastal lisandusid hooajapreemiatele nimelised preemiad, esimesena Ants Lauteri nimeline (1975), teisena Georg Otsa nimeline (1976), seejärel tasapisi järgmised. Komisjone ja žüriisid kutsus kokku Teatriühing, nende koosseisud määras Teatriühingu juhatus.

1984. aastal seati hooajaliste preemiate asemel sisse teatrikunsti aastapreemiad, mida hakkas välja andma Kultuuriministeerium ning mille struktuur oli praeguste teatriauhindade otseseks eelkäijaks. Välja anti sõnalavastuste lavastaja-, kunstniku-, näitleja- (2), muusikateatri, balleti- ja kriitikapreemia. Pidulik üleandmine toimus Tallinna Raekojas.

Paralleelselt aastapreemiatega jäid kehtima Teatriühingu nimelised preemiad oma statuutide ja omaette žüriidega. Seniste 3-järguliste preemiate asemel otsustati autasustada üht loovisikut ja tehnilist töötajat igast teatrist. Samuti anti välja aasta lavastuse ja noor muusiku auhind.

1996. aastast rahastab aastaauhindu Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital. Üleandmine toimub igal aastal eri teatrimajas.

2001. aastal esitas Eesti Teatriliidu juhatus Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitalile Eesti teatri aastapreemiate statuudi eelnõu, see võeti vastu Kultuurkapitali istungil 18.12.2001 ning kinnitati Eesti Teatriliidu juhatuse istungil 09.01.2002.

Alates 2002. aastast avalikustavad žüriid oma eelvaliku tulemused 1. märtsiks, jättes igas nominatsioonis auhinna kandidaatideks 2-5 isikut. Kõikidel auhindadel on oma statuut, žüriide koosseisud kinnitab igal aastal Eesti Teatriliidu juhatus.
2006. aastast kaasneb iga aastaauhinnaga klaaskuul „Theodori silm“.

2012. aastal muudeti nimeliste auhindade väljaandmisperioodi. Nüüdsest antakse üle aasta välja Otto Hermanni, Rahel Olbrei, Aleksander Kurtna, Karl Aderi ja algupärase dramaturgia (järgmine kord aastal 2015) ning Georg Otsa, Natalie Mei, Priit Põldroosi ja Helmi Tohvelmani (järgmine kord aastal 2016) auhinda. Iga-aastaseks jäävad Salme Reegi, Ants Lauteri ja Voldemar Panso nimelised auhinnad.