Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
Antakse
autorile või autorite kooslusele kirjalikus või suulises vormis avalikkuseni
jõudnud ühe või mitme arvustuse, artikli, saate vms eest, mis analüüsivad ja
kirjeldavad pädevalt Eesti teatripilti ja teatrikunsti.
LAUREAADID
2024
Kaur Riismaa – artiklid „Pennike va Guy heaks“ (Sirp 6. I 2023),
„Inimesed nagu me ise“ (Sirp 24. III 2023) ja „Metsa kirjeldamine
digitaalsele Tuglasele“ (Sirp 1. IX 2023).
2023
Kerri Kotta – artiklid „Ühest õnnestunud klassikatõlgendusest:
Ardo Ran Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan““ (Teater. Muusika. Kino
2022, nr 7-8), „Üks lõbus düstoopia“
(Teater. Muusika. Kino 2022, nr 11) ning „Ääremaa tõmbetuules“ (Muusika 2022, nr 11).
2022
Keiu Virro – artiklid „Lasteaedades mängivate teatrite kohal
laiub hämarus“ (Sirp 23. IV 2021), „Algul tuuakse lilled, siis malakas“
(Postimees 4. VI 2021) ja „Sumedas öös on stiili, aga kuhu jäävad inimesed?“
(Sirp 3. XII 2021).
2021
Eero
Epner – teatripildi lõikavalt
kujundlik, nukker-irooniline peegeldamine Karini ja Marko artiklisarjas: „Karin ja Marko“ (Sirp 14. II 2020), „Karin ja
Marko 2“ (Teater. Muusika. Kino 2020, nr 3), „Mati Undi puudumine“ (Sirp 12. VI
2020) ning „Harmooniline õnnelik inimene“ (Sirp 7. VIII 2020).
2020
Ott Karulin – artiklisari „ÜKT“ ajalehes Sirp ja teised 2019. aastal ilmunud artiklid.
2019
Madli Pesti – detailne ja üldistusjõuline kriitik, kelle
neutraalsed ja selged kirjeldused tekitavad elavaid kujutluspilte ning on
lahutamatult seotud analüütilise seisukohavõtuga.
2018
Jaak Allik
– klassikalise teatrikriitika põhiprintsiipide
elushoidmine, oskus tõlgendada Lavastustervikut ja selle kohta ajas kogemustest
kantud panoraamvaates.2017
Luule Epner – süstemaatilise lähemisega autor, kes lavastuse „Paradiisˮ näitel selgitab põhjalikult lahti Lauri Lagle kui lavastaja omailma ja esteetilise võttestiku.
2016
Pille-Riin Purje – järjepideva näitlejale pööratud tähelepanu, harvaesineva süvenemise ja põhjalikkuse eest 2015. aastal ajakirjanduses avaldatud teatriartiklites ning Tallinna Linnateatri 50-aastast tegevust kokkuvõtvas teoses „Olla“.
2015
Alvar Loog – järjepidev teatrikriitik, kellel õnnestus tekitada elav ning vastukaja pälvinud arutelu teatri ja performance’i piiridest.
2014
Eero Epner – artiklid: „Avalikkus ja teater“ (Sirp, 24.01), „Hetkelisusest sündiv vabadus“ (Sirp, 29.08), „Brutaalne prints“ (Sirp, 14.11).
2013
Heili Einasto – avarapilguline ja kõrgtasemel lavalise tantsukunsti kriitik, kes valdab üldpilti kõiki tantsusuundi arvestades. – „Keisri uued rõivad” (Sirp, 20.12.2012), „Rahvusballet pärast „Pööningutantsu”” (Sirp, 16.03.2012), „John Cage ja Merce Cunningham – kunstis ja elus” (TMK 8-9.2012), „Rosalinde kuritöö” (TMK 05.2012).
2012
Madis Kolk – „Eesti teater 21. sajandil” (Vikerkaar 4-5, 2011); „Uussiiralt autoriteatrist, ajaloost ja vabadusest. Eesti näitekirjandus 2010” (Looming 4/2011); „Teatri taassünd teraapilisest teesklusest” (Sirp, 21.01.2011); „Läänemaise teatri kõrbeaskees” (Sirp, 13.05.2011).
2011
Alvar Loog – 2010. aastal ilmunud teatrikriitika eest.
2010
Meelis Oidsalu – 2009. aastal ilmunud teatriarvustuste eest.
2009
Valle-Sten Maiste – artikkel „ Mõtlema panev natsionalism” ajakirjas Teater.Muusika.Kino, nr 2, 2008.
2008
Ivika Sillar – „Antoška” (Teater.Muusika.Kino, nr 7, 2007) ja „Hirvekütt” (ajakiri NO99, 2007).
2007
Margus Mikomägi – püsiv missioonitundeline töö ning professionaalse orienteerumisega tehtud intervjuud ja teatriküljed Rapla ajalehes Nädaline.
2006
Eero Epner – artikkel „Miks Julia nutab” (Teater. Muusika. Kino 2005, nr 1).
2005
Kristiina Garancis
–
2004. aasta kirjutised eest tantsulavastuste alal.
2004
Sven Karja – 2003. aastal ilmunud teatriartiklid.
2003
Evi Arujärv – professionaalse teatrikriitika eest.
2002
Lea Tormis ja Reet Neimar – artikkel „Sallivust teatrimaailma” (Teater. Muusika. Kino 2001, nr 10).
2001
Reet Weidebaum – teatrisündmuste järjepidev objektiivne ja tasakaalustatud kajastamine igapühapäevases teatrisaates „Publikumärk” Kuku-raadios.
2000
Mihkel Mutt – aasta jooksul ilmunud kriitika.
1999
Jaak Rähesoo – kirjutised: „„Mida soovite?” – William Shakespeare’i „Kaheteistkümnes öö” Vanemuises (Sirp 3. IV 1998); „Pimeduse väljakutsed, une(nägijate) vastused” (Postimees 24. XII 1998); sari „Hooaeg New Yorgis” (Teater. Muusika. Kino 1998, nr 5–12).
1998
Ivika Sillar – artiklid: „Arcadia 1997” ja „Kaksteist vihast meest” (Teater. Muusika. Kino 1997, nr 8–9 ja 11).
1997
Boris Tuch – tõsiselt süvenev, isikupärane ja erudeeritud teatrikäsitlus.
1996
Reet Neimar – artiklid: „Tšehhov. Elu ebatäiuslikkus mikroskoobi all” (Teater. Muusika. Kino 1995, nr 8 ja 9).
1995
Lea Tormis – artiklid: „Mõelda on mõnus” ja „16. lend, vaikne vastukaal” (Eesti Ekspress 1994, 27. IV ja 21. VI); „Mõttemänge ja lisamärkusi Draamateatri „Hedda Gableri” puhul“ ja „Kultuuripõllu harija: kilde ühest saatusetervikust” (Teater. Muusika. Kino 1994, nr 6 ja nr 7).
1994
Mihkel Mutt – 1993. aasta jooksul ilmunud kriitika.
1993
Lilian Vellerand-Tamm – artiklid „Peakaotuse aegu või igavesti naiselik, igavesti mehelik” ning „... kuid näitleja jääb“ (Teater. Muusika. Kino 1992, nr 3 ja nr 11).
1992
Ülo Tonts – aasta jooksul ilmunud artiklid.
1991
Kristel Pappel – vokaalprobleemide järjekindel käsitlus ja ooperiarvustused.
1990
Margot Visnap – artiklid ajakirjas Teater. Muusika. Kino 1989, nr. 1: „Minekule määratud rahva selginevad kontuurid” („Vaikuse vallamaja” ja „Minek” neljas lavastuses), ja nr. 9: „Vabakuulajana maailmateatri suurüritusel” (ITI Kongress Helsingis); emigreerunud eesti näitlejate mälestuste kogumine.
1989
Lea Tormis – dokumendikogumik „Inimene ja jumal”.
1988
Karin Kask – koguteos „Eesti teater 1940–1965”.
1987
Helga Tõnson – ooperilavastuste arvustused: „„Maskiballi” kolmest etendusest” ja „Kolletavate kaskede all“ (Sirp ja Vasar 1986, nr 7 ja 17).
1986
Reet Neimar – uurimuslik essee „Urmas Kibuspuu” (Teater. Muusika. Kino 1985, nr 11).
1985
Kaarel Ird – teatriraamatud „Per aspera ehk Olnust ja tänasest” ja „Театр – моя работа”.
1984
Lilian Vellerand – arvustused ajakirjas Teater. Muusika. Kino ja portree Mikk Mikiverist ajakirjas Tallinn.