Infokiri jaanuar-veebruar 2023

Ravikindlustatus

Probleemid: vabakutseliste loovisikute puuduliku sotsiaalkaitse põhjuseks on madalad palgad, sotsiaalmaksuga kaetud tuluallikate vähesus ja ebakindel hõive.

Madalad palgad. Sotsiaalsed garantiid tagab igakuine sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tasumine. Kultuurivaldkonna töötasud on sageli riiklikust alampalgast madalamad. Vabakutseliste loovisikutega sõlmitakse peamiselt võlaõiguslikke töövõtu- või käsunduslepinguid, mille puhul pole riikliku alampalga standardist kinnipidamine kohustuslik. Kultuuriasutustel puuduvad õiglaste tasude maksmiseks rahalised vahendid.

Sotsiaalmaksuga kaetud tuluallikate vähesus. Palgatulu moodustab loovisikute sissetulekutest üksnes väikese osa ja selle kõrval on olulisel kohal stipendiumid, litsentsi- ja autoritasud ning teoste müügitulud. Neile tululiikidele ei rakendu sotsiaalmaks. Kultuurivaldkonnale iseloomulikud tasustamise vormid lõikavad loovisiku sotsiaalkindlustussüsteemist välja.

Ebakindel hõive. Kultuurivaldkonnas on palju ajutisi töösuhteid ja loovisikute sissetulekud laekuvad ebaregulaarselt, ent ravikindlustuse ja töötuskindlustuskaitse saamise eelduseks on igakuised sotsiaalmaksu laekumised.

I ettepanek – universaalne ravikindlustus
Kultuurivaldkonna esindajatena toetame terviklahendust, mis tagab ravikindlustuse kõigile ühiskonnaliikmetele. Vähesemal määral parandaks juurdepääsu ravikindlustusele ka sotsiaalmaksu aastapõhine summeerimine, sotsiaalmaksu miinimumkohustuse lävendi alandamine või ravikindlustuse lahtisidumine sotsiaalmaksust.

Kohtumised Eesti erakondadega

Kohtumised toimusid Eesti Kunstnike Liidu algatatud kampaania „Ravikindlustus kõigile!“ tõukel. Erakondadele tehti lähenevate valimiste eel ettepanekuid, kuidas tagada sotsiaalse kaitseta loovisikutele ja ka kõigile teistele Eestis tegutsevatele vabakutselistele universaalne ravikindlustus ning õiglase palgad ja palgatoetused.

12. oktoobril 2022 kohtus Kunstnike liidu president Elin Kard koos vabakutseliste loovisikute huvikaitse eksperdi Airi Triisbergi ja Eesti Kinoliidu tegevjuhi Kadri Vaasiga erakond Isamaa fraktsiooni liikmete Priit Sibula, Tõnis Lukase, Üllar Saaremäe, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa ja Aivar Kokaga.

20. oktoobril 2022 kohtusid Teatriliidu esimees Gert Raudsep, Näitlejate Liidu esimees Tõnn Lamp, Kunstnike Liidu president Elin Kard, vabakutseliste loovisikute huvikaitse ekspert Airi Triisberg, Kinoliidu tegevjuht Kadri Vaas Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajate tervise- ja tööminister Peep Petersoni, Riigikogu liikme ning erakonna volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe Jaak Juske ning programmitoimkonna juhi Kadri Leetmaaga. Lisaks kõneldi Kultuurkapitali seaduse muutmisest, loovisikute töötuskindlustusest, riigieelarvest, etenduskunstide seaduse rakendumisest ja lähenevatest valimistest.

9. novembril 2022 kohtus Gert Raudsep koos vabakutseliste loovisikute huvikaitse eksperdi Airi Triisbergi, Kunstnike Liidu presidendi Elin Kardi ja Kinoliidu tegevjuhi Kadri Vaasiga Reformierakonna fraktsiooni liikmete Heidy Purga ja Liina Kersnaga ning hiljem Eesti 200 kontoris erakonna esimehe Lauri Hussari, erakonna liikmete Olaf Reedi, Ando Kivibergi ja Noor Eesti 200 esindaja Renata Lukkiga.

25. novembril 2022 kohtus Gert Raudsep koos Kinoliidu tegevjuhi Kadri Vaasi, Kunstnike Liidu presidendi Elin Kardi ja Näitlejate Liidu juhi Tõnn Lambiga Keskerakonna fraktsiooni liikmete  Jaanus Karilaiu, Dmitri Dmitrijevi, Kersti Sarapuu, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Tiit Teriku, Anneli Oti, Maria Jufereva-Skuratovski, Marika Tuus-Laulu, Marko Šorini, Natalia Malleuse, Viktor Vassiljevi, Mihhail Stalnuhhini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja nõunik Katrin Pautsiga.

Nende erakondadega räägiti veel lisaks väljateenitud aastate pensionist, loomevaldkonnast sissetulekute vähesuse ja sotsiaalsete garantiide puudumise tõttu lahkujatest ning eelseisvatest valimistest.

Loomeliitude juhid Postimehe taskuhäälingus „Kultuuris kuum“

Gert Raudsep, Kunstnike liidu president Elin Kard, Kinoliidu juhatuse esimees Ülo Pikkov ja Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill käisid Riigikogu valimiste eel Postimehe taskuhäälingus „Kultuuris kuum“ arutlemas kandideerivate erakondade valimisprogrammide teemadel. Saates toodi esile olulised probleemid, mis vajavad kõige kiiremaid lahendusi.

Teisipäeval, 21. veebruaril toimus Kinomajas Riigikogu valimistel osalevate erakondade kultuuriministri kandidaatide debatt.

Poliitikuid küsitlesid Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep, vabakutseliste loovisikute huvikaitse ekspert Airi Triisberg ja Eesti Ajakirjanike Liidu juht Helle Tiikmaa.
Erakondi esindasid Anneli Ott (Keskerakond), Heidy Purga (Reformierakond), Kaarel Oja (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Tõnis Lukas (Isamaa), Loone Ots (EKRE), Kristina Kallas (Eesti 200), Evelyn Sepp (Erakond Rohelised), Arne Merilai (Parempoolsed) ja Igor Rosenfeld (Vasakerakond).

Arutluse all olid järgmised teemad:

1. Viimase 20 aastaga on Kultuuriministeeriumi eelarve osakaal riigieelarves vähenenud ligi 2 korda: 3,84%-lt (2002) 2,1%-le (2022). Kuidas ja kas üldse, plaanite seda olukorda parandada?
2. Milline on teie erakonna seisukoht loovisikute ravikindlustuse ja sotsiaalsete garantiide, sealhulgas eripensioni ja üldise pensionisüsteemi osas?
3. Milliseid meetmeid kasutada, et vähendada erinevusi kunstialade riiklikul rahastamisel?

Väljateenitud aastate pensioni seaduse vastuvõtmine Riigikogus 8. veebruaril 2023

8. veebruaril 2023 toimus Riigikogus Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE) kolmas lugemine.

Eelnevalt oli sotsiaalkomisjon teinud otsuse seaduseelnõud kolmandale lugemisele Riigikokku mitte saata. Ka kultuuriminister Piret Hartman oma kirjas komisjonile palus eelnõu menetluse peatada, sest nii lühikese ajaga pole võimalik tantsijaid, vokaalsoliste ja puhkpillimängijaid väärtustavat ja neile kindlust andvat karjääripaketti välja töötada ning maandada hirme pensionita tuleviku ees.

Vaatamata sellele pandi eelnõu lõpphääletusele, kus eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 41 liiget, vastu oli 28 liiget. Erapooletuid ei olnud.

Teatriliit tänas kultuuriminister Piret Hartmanni ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeest Helmen Kütti mõistva suhtumise ja otsustava tegutsemise eest seaduseelnõu peatamisel, et jätkata probleemile paremate lahenduste otsimist Riigikogu tulevases koosseisus. Sellest hoolimata, et eelnõu peatamine poliitilise tahte puudumise tõttu ei õnnestunud.

Riigikogu stenogrammist võib lugeda arutelu.

Seadus rakendub pika üleminekuajaga (teatristaaži võib koguda kuni aastani 1936). Sotsiaalpartneritele, sh Teatriliidule TALO koosseisus, sotsiaalministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile on tehtud ülesandeks töötada välja etenduskunstnike karjäärivahetust toetav ja sissetuleku kaotust leevendav tööturumeetmete pakett.

Väljateenitud aastate pensioni kaotamisega on seotud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 2. mail 2022 sõlmitud hea tahte kokkulepe sooduspensionite reformimiseks.

Kohtumine Töötukassaga

27. veebruaril 2023 kohtusid Triinu Upkin (Eesti Balletiliit), Thea Rohtla (Teatriliidu õigusnõunik), Riina Viiding (Teatriliidu vastutav sekretär), Ago Tuuling (TALO juhatuse esimees) ja Maria-Kristiina Soomre (Kultuuriministeeriumi kunstinõunik) Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli ja juhatuse liikme Reelika Leetmaaga. Osapooled leppisid kokku edasise tegevuse ja tähtajad.

Töötukassa valmistab koostöös Sotsiaalministeeriumiga ette uut tööhõiveprogrammi 2024–2029, mis peaks valmima märtsi lõpuks.

1) Töötukassa teeb ettepaneku lisada tööturukoolituse ja tasemeõppes osalemise toetuse saajate hulka kultuurivaldkonna väljateenitud aastate pensionide saajad samadel tingimustel kui praegu inimesed, kes ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata.

2) Töötukassa koostab lühikese infolehe, kus tutvustatakse töötukassa võimalusi nii registreeritud töötutele kui ka töötavatele inimestele. Töötuna registreerimisel saab inimene endale personaalse nõustaja, kellega lepitakse kokku tegevuskava töö leidmiseks, sh vajadusel koolitusplaan. Töötavate inimeste koolitusvajadust hindavad karjäärinõustajad, samuti koostavad karjäärinõustajad töötavale inimesele koolituskava.

3) Tutvustati Töötukassa seniseid koostöövorme Eesti Olümpiakomitee ja Kaitseväega. Mõlemad organisatsioonid toetavad vastavalt endiste tippsportlaste või tervisekahjustuse tõttu tegevteenistusest vabastatud inimeste õpet, sh tasulisel õppekohal. (Töötukassa tasemeõppes osalemise toetus eeldab, et inimene saab sisse riigi poolt rahastatud õppekohale ja magistriõpinguid ei toetata.)

4) Töötukassaga lepitakse kokku sarnases koostöömudelis, nt Töötuskassa koolitab omalt poolt karjäärinõustajaid, kes valdkonna spetsiifikat hästi tunnevad.

5) Rääkisime ka võimalusest tutvustada valdkonnas töötavate inimeste töö spetsiifikat töötukassa Tallinna karjäärikeskuse taskuhäälingu karjääripeatuse vestlussarjas. 

Samuti leppisime kokku, et anname Töötukassale teada, kas on inimesi, kes sooviksid kohe lähemalt olemasolevatest võimalustest kuulda (sh nii veel töötavad kui ka juba töölt lahkunud inimesed). Huvilistele võib korraldada Tallinna karjäärikeskuses infoseminari, kus erinevaid õppimisvõimalusi tutvustaks. Kuna tasemeõppesse sisseastumine on kohe-kohe algamas, siis oleks selleks praegu väga hea aeg.

Juhatuse koosolek 20. veebruaril 2023

1. Munitsipaal- ja erateatrite rahastamine

Arvamusi ja ettepanekuid jagasid Kadi Herkül, komisjoni liige, ja Aare Toikka, VAT teatri juht.

Toetuse eraldamise aluseks oli ka munitsipaal- ja eraetendusasutustele riiklike sihtasutuste rahastamise uus mahupõhisusele tuginev süsteem. Ühe etendaja kohta arvestatakse taustajõuna 2,5 inimest (kokku 3,5 inimest). Munitsipaal- ja erateatritele rakendatud hindamiskriteeriumid rõhutavad eelkõige eristumist, regionaalsust ja lisa- ja välistegevust (50% kogu hindest). Seitse hindamiskriteeriumi:

• uute algupärandite osakaal;
• senise etendustegevuse kunstiline tase;
• planeeritava etendustegevuse kunstiline tase;
• lisa- ja välistegevuste maht ja nende tegevuste mõju;
• planeeritav etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus;
• senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus;
• etendustegevuse eristumine valdkonna enamusest, rõhuga eristumisel riigi sihtasutustest.

Hindamiskomisjonile oli selge, et need kriteeriumid ei sobi 30 aastat tegutsenud püsitrupi ja kindla repertuaariga erateatritele (VAT, Von Krahl, Theatrum). Rääkimata Linnateatrist, kes ei olegi eesmärgipäraselt eristuv etendusasutus, vaid on tegutsenud samaväärsena riigiteatrite hulgas. Neid ei saa ka võrrelda väikeste trupikoosluste ja produtsendikontoritega (STL, Vaba Lava, Kanuti Gildi Saal jt).

Hindamiskriteeriumid on sobivad pigem tantsutruppidele, kes on liikuvad ja annavad etendusi erinevates paikades ning ei ole seotud maja ega püsirepertuaariga.  

Rein Oja, määruse ettevalmistamise töörühma liikme sõnul kutsutakse töörühm uuesti kokku, hindamisalused vaadatakse üle ja täpsustatakse. Perspektiiv on kolmeaastaste rahastamislepingute kehtestamine. Püsitrupiga repertuaariteatrid vajavad rahastamiskindlust.

Juhatuse otsus: teha koos etendusasutuste liidu ja Kadi Herküli tähelepanekutega kultuuriministeeriumile ettepanekud munitsipaal- ja erateatritele hindamisaluste realistlikuks muutmiseks.

Koosoleku toimumise ajaks ei olnud kultuuriministeerium veel avalikustanud munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamise komisjoni protokolli. Teatritele kompenseeriti komisjoni otsuse ja 2023. aastaks esitatud taotluste vaheline puudujääk kultuuriministeeriumi reservfondist.

2. Töötasuläbirääkimised

16. veebruaril toimunud TALO ja Vabariigi Valitsuse vahelisest töötasuläbirääkimistest kultuuriministeeriumis võtsid osa Gert Raudsep ja Riina Viiding. Läbirääkimisi juhtis Ago Tuuling, TALO juhatuse esimees. Kultuuriministri volitusega pidas läbirääkimisi kantsler Tarvi Sits.

TALO taotlus
Taotleme alates 2024. aastast riigieelarvest töötasu saavate ja riigieelarvest toetatavate (riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused, maakonna raamatukogude seaduse alusel riigilt töötasu saavate töötajate), aga samuti kohalike omavalitsusüksuste haldusalluvuses olevate asutustes töötavate TALO liikmeskonda kuuluvate kõrgharidusega ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega töötajate töötasu alammäära tõstmist praegu kehtivalt 1600 eurolt 1936 euro tasemele (täpsustame nõude rahandusministeeriumi ja Eesti Panga 2023. aasta majandusarengu kevadiste prognoosides esitatavate andmete alusel).

Peame oluliseks, et etendusasutustes tegevustoetuse alusel vabakutselistele töötasude määramisel lähtutakse analoogselt riigieelarvest töötasu saavate ja riigieelarvest toetatavate asutustele kehtivatest põhimõtetest (Eesti Teatriliidu eritaotlus).

Taotleme TALO liikmeskonda kuuluvate asutuste kõrgharidusega töötajatele, kelle brutotöötasu juba ületab leppega saavutatavat alammäära, aga samuti põhitegevust tagavale eritingimustega tugipersonalile töötasufondi üldist kasvu, mis proportsionaalselt tagab võrdse kohtlemise töötasu alammäära kasvikut saavate töötajatega. Järgmine kokkusaamine toimub uue valitsusega aprillis 2023.

3. Voldemar Panso pärandvara saatus

Giina Kaskla andis ülevaate vanakraamipoodi Nostalgiakaup sattunud Voldemar Pansole kuulunud varast ja tutvustas omaniku hinnapakkumist:

• 200 raamatut endise omaniku poolt signeerituna ja osa neist autorite pühendustega (hind 2000 €).
• isiklikud esemed (maskid, puuskulptuurid, 50. sünnipäevaks Teatriühingu poolt kingitud seinakell jne; hind 1500 €).
• 2 suurt raamitud fotot (hind 200 €).
• käsikirjad jm teatrimaterjal (dramatiseeringud, stsenaariumid, režii- ja muud märkmed, varane päevaraamat, doktoritöö käsikiri, masinakirjas ja parandustega jne, kokku ca 100 nimetust; hind 3700 €).
• Ants Lauterile (raamatus ex libris) kuulunud W. Shakespeare’i teoste 9. köide (inglise keeles). Kingitud kirjaliku pühendusega V. Pansole. Lisana on raamatusse klambriga kinnitatud Estonia uue teatrimaja avaõhtul etendunud W. Shakespeare’i "Hamleti" kavaleht 04.08.1913 (hind 500 €).

Juhatuse otsus: käsikirjad ja muu teatrialane materjal võiks kuuluda Panso fondi, mis asub Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis. Kõneldud on arhiivi juhatajaga, kes on nõus fondi vastu võtma uut materjali. Fondi materjalide juurde pääseb Teatriliidu loakirjaga. Osturaha taotleda Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitalilt, kuid enne läbi rääkida hinna alandamise üle.

Karjäärinõustamine

Kõigil Eesti Teatriliidu liikmetel on võimalik osaleda tasuta karjäärinõustamisel. Nõustaja juurde tulekuks võib olla erinevaid põhjusi. On inimesi, kelle jaoks karjäärinõustaja on eeskätt praktilise info jagaja olukordades, kus on vaja tööturul, õppimisvõimalustes või vahel ka kultuuriruumis navigeerimise oskust. Looverialade professionaalidele on nõustamisele tuleku ajendiks sageli ka loominguline väsimus, soov äraütlemiste ja kriitikaga paremini toime tulla või isikliku ja kollektiivse loomingu piirialal kuhjunud pinged.

Teatriliidu Gild 

Teatriliidu raamatukogu 

Eesti teatri Eesti teatri biograafiline leksikon 

Kalmistute hooldus 

Hoolitseme oma endiste liikmete haudade eest kolmel kalmistul: Metsakalmistul, Siselinna kalmistul Tallinnas ja Raadi kalmistul Tartus. Eesti Teatriliidule eraldati alates 1951. aastast teatriinimeste matuseplats Metsakalmistul. Teatriliit on matuseplatsi järjepidevalt hooldanud üle 60 aasta. Tänaseks on hooldada üle 560 haua.

Uute platside kiire vajaduse tõttu on tellitud arhitektuuribüroolt Järve & Tuulik uue matuseala eskiisprojekti. Nõusoleku uue osa projekteerimiseks on andnud Kadrioru Park, Keskkonnaamet ja Tallinna Kommunaalamet. Uus projekt peab valmima aprillikuuks.

Tervisetoetused 

Puhkemajad 

Teatriliit haldab kahte loome- ja puhkemaja. Koolimäe loomemaja asub Haljala vallas Lääne-Virumaal. Põhjalikult renoveeritud loomemaja avati 21. veebruaril 2017. Loomemaja on mõeldud loominguliseks tööks ja puhkuseks eelkõige teatriinimestele, kuid ka kõigile teistele huvilistele. Loomemaja kahel korrusel on kasutamiseks kokku 16 ühe- ja kahekohalist tuba kuni 37 inimesele, kaks avatud köögiga söögituba, duširuumid ja tualetid.

Veel on loomemajas raamatukogutuba ja saal, kus saab teha proove, korraldada seminare ja muid üritusi. Majas on tasuta wifi leviala ja võimalus kasutada seminarideks vajalikku tehnikat (videoprojektorid, ekraanid). Kompleksi kuulub ka saunahoone. Loomemajja on võimalik tellida toitlustamist. Koolimäe loomemaja on käigus aasta ringi.

Lahe küla puhkemaja Haljala vallas, Lääne-Virumaal Lobi külas on kasutuses juunikuust septembrikuuni.

Teatriliidu maja 

Teatriliit on rentinud alates 1991. aastast Tallinna linnalt maja (Uus 5). Majas tegutsevad erialaliitude keskused, korraldatakse nõupidamisi, seminare ja koosviibimisi, tehakse lavastusproove, esitletakse ja müüakse Teatriliidu kirjastatud raamatuid, korraldatakse seenioride kokkusaamisi. Kasutada on kaks saali ja tasuta wifi ning konverentsitehnika. Teatriliidu liikmetel on võimalik ööbida kahes puhketoas maja 4. korrusel.