Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO pressiteade
Kultuuriminister Urve Tiidus tutvustas TALO esindajatele riigieelarve läbirääkimiste ajakava ja kinnitas, et ministeerium on läbirääkimiste käigus rõhutanud pidevalt kultuuritöötajate palgaolukorra parandamise vajadust. Kultuuritöötajate palgatõus on järgmise aasta eelarve kontekstis üks olulistest teemadest. Lõplikest tõusunumbritest on veel vara rääkida, sest läbirääkimised kestavad. Selge on see, et kõikide sektorite, ka kultuuritöötajate palkade kasv on seotud otseselt majandusprognoosidega, rääkis Tiidus. Minister märkis, et Rahandusministeeriumi ettepanek suuremaks palgatõusuks hõlmab nelja eelistatud valdkonda need on kultuur, haridus, siseturvalisus ja sotsiaalvaldkond.
TALO juhatuse esimees Ago Tuuling märkis, et TALO lähtepunkt on endiselt, et kõrgharidusega ja täiskoormusega töötava spetsialisti palk oleks võrdne Eesti keskmise brutotasuga. Oluline on, et kultuurivaldkonna töötajate palgakasv käiks ühes tempos haridusvaldkonna omaga. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tõsiasjale, et huvihariduses töötavate õpetajate palgatase on praegu tuntavalt madalam sellest, mis makstakse sama eriala töö eest üldhariduskoolides. Need peaksid olema võrdsustatud, rõhutas Tuuling. Tänasel kohtumisel osalesid ka kohalike omavalitsusliitude esindajad, kes on huvitatud kohalike omavalitsuste halduses olevate kultuuri- ja sporditöötajate palgatasemetest ja selle parandamise võimalustest.
Töötasu alammäära üldpõhimõte on sõnastatud ka kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020, mille kohaselt peab kultuuritöötajate töötasu olema Eesti tööturul konkurentsivõimeline, kindlustades spetsialistide järelkasvu. Kõrgharidusega täistööajaga kultuuritöötaja miinimumtöötasu peaks tõusma Eesti keskmise palga tasemele.
Kultuuriministeerium on viimastel aastatel seisnud kultuuritöötajate töötasude kasvamise eest, tagades 2013. aastal keskmiselt 4,4 ja 2014. aastal keskmiselt 5-protsendilise töötasude kasvu. Viimase Kultuuriministeeriumi ja TALO vahel sõlmitud palgakokkuleppe kohaselt tõusis riigiasutuses või riigi asutatud sihtasutuses töötavate kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk alates selle aasta algusest 700 euroni.
Teate edastas:
Katrin Arvisto
avalike suhete osakonna nõunik
Kultuuriministeerium
tel 628 2271 | 5113124
katrin.arvisto@kul.ee
www.kultuuriministeerium.ee | Suur-Karja 23, 15076, Tallinn
TALO juhatuse esimees Ago Tuuling märkis, et TALO lähtepunkt on endiselt, et kõrgharidusega ja täiskoormusega töötava spetsialisti palk oleks võrdne Eesti keskmise brutotasuga. Oluline on, et kultuurivaldkonna töötajate palgakasv käiks ühes tempos haridusvaldkonna omaga. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tõsiasjale, et huvihariduses töötavate õpetajate palgatase on praegu tuntavalt madalam sellest, mis makstakse sama eriala töö eest üldhariduskoolides. Need peaksid olema võrdsustatud, rõhutas Tuuling. Tänasel kohtumisel osalesid ka kohalike omavalitsusliitude esindajad, kes on huvitatud kohalike omavalitsuste halduses olevate kultuuri- ja sporditöötajate palgatasemetest ja selle parandamise võimalustest.
Töötasu alammäära üldpõhimõte on sõnastatud ka kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020, mille kohaselt peab kultuuritöötajate töötasu olema Eesti tööturul konkurentsivõimeline, kindlustades spetsialistide järelkasvu. Kõrgharidusega täistööajaga kultuuritöötaja miinimumtöötasu peaks tõusma Eesti keskmise palga tasemele.
Kultuuriministeerium on viimastel aastatel seisnud kultuuritöötajate töötasude kasvamise eest, tagades 2013. aastal keskmiselt 4,4 ja 2014. aastal keskmiselt 5-protsendilise töötasude kasvu. Viimase Kultuuriministeeriumi ja TALO vahel sõlmitud palgakokkuleppe kohaselt tõusis riigiasutuses või riigi asutatud sihtasutuses töötavate kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk alates selle aasta algusest 700 euroni.
Teate edastas:
Katrin Arvisto
avalike suhete osakonna nõunik
Kultuuriministeerium
tel 628 2271 | 5113124
katrin.arvisto@kul.ee
www.kultuuriministeerium.ee | Suur-Karja 23, 15076, Tallinn