2014. aasta teatripäeva läkituse on kirjutanud Lõuna-Aafrika näitekirjanik, lavastaja, disainer, installatsioonikunstnik ja teatrikompanii THIRD WORLD BUNFIGHT (TWB) kunstiline juht Brett Bailey.

Bailey (s. 1967) omandas teatrialase kõrghariduse Amsterdamis ning on töötanud kõikjal Lõuna-Aafrikas, Ühendkuningriigis ja Euroopas.
Erilist tunnustust on pälvinud tema ikonoklastilised draamad BIG BADA, IPI ZOMBI?, iMUMBO JUMBO, medEia ja ORFEUS, mis uurivad postkoloniaalse maailma arenguid. Tema installatsioonide hulgast on kuulsaim EXHIBITs A & B.
Bailey lavastusi on mängitud Euroopas, Austraalias ja Aafrikas. Ta on võitnud mitmeid auhindu, sh Praha kvadriennaali kuldmedali parima lavakujunduse eest (2007). Bailey oli 2011. aasta Praha kvadriennaali žürii esimees ja 2013. aasta märtsis Rahvusvahelise Teatriinstituudi (ITI) korraldatud võistluse Music Theatre Now žürii liige.
Ta on lavastanud 2009. aastal Johannesburgis korraldatud kultuurikonverentsi World Summit on Arts and Culture avatseremoonia ja ühtlasi aastatel 2006-2009 Aafrika suurima ja tuntuima rahvusvahelise kunstifestivali Harare International Festival of the Arts (HIFA) avatseremooniad. Aastatel 2008-2011 kureeris Bailey Kaplinnas korraldatavat Aafrika ainust avalikku kunstifestivali Infecting the City. 2014. aastal on Brett Bailey'l au sõnastada ITI iga-aastane rahvusvahelise teatripäeva läkitus. 

TEATRIPÄEV 2014
BRETT BAILEY LÄKITUS

Kõikjal, kus on inimühiskond, annab endast märku väsimatu Etendusevaim.
Puude all väikestes külades ja kõrgtehnoloogiat kasutavatel lavadel suurtes metropolides; koolisaalides, põldudel ja templites; agulites, linnaväljakutel, kogukonna keskustes ja siselinna keldrites tõmbab inimesi üksteise poole, et lävida omavahel üürikest aega vältavates teatrimaailmades, mille me loome, et oma keha, hingetõmmete ja hääle abil väljendada meie inimlikku keerukust, erinevust, haavatavust. 

Me tuleme kokku, et nutta ja mäletada, naerda ja mõtiskleda, õppida, meelt avaldada ja ette kujutada. Et imestada tehnika meisterlikkuse üle ja kehastada jumalaid. Et pidada koos hinge kinni meie võime üle väljendada ilu, kaastunnet ja ebardlikkust. Me tuleme kokku, et saada energiat ja jõudu. Et pühitseda erinevate kultuuride rikkust ja lõhkuda piire, mis meid lahutavad.

Kõikjal, kus on inimühiskond, annab endast märku väsimatu Etendusevaim. Kogukondlikkuse juurtest sündinuna kannab ta meie eriilmeliste traditsioonide maske ja kostüüme. Ta kasutab meie keeli, meie rütme ja žeste ning puhastab meie keskel üht paika.

Ja meie, kunstnikud, kes me töötame selle iidse vaimu toel, tunneme sundi juhtida seda vaimu läbi oma südamete, ideede ja kehade, et näidata meie elu reaalsusi kogu nende maisuses ja hiilgavas müstilisuses.

Aga mis on sellel meie ajastul, kus nii paljud inimesed võitlevad oma olemasolu eest, kannatavad rõhuvate režiimide ja röövelliku kapitalismi all, põgenevad konfliktikollete, hädade ja õnnetuste eest; kus salateenistused ründavad meie privaatsust ja agressiivsed valitsused tsenseerivad meie sõnu; kus tehakse maatasa metsi, hävitatakse liike ja mürgitatakse ookeane - mis on sellel meie ajastul see, milleks me tunneme sundi end väljendada?

Kas selles ebavõrdse jõu maailmas, kus paljude suurvõimude käsklused üritavad meid veenda, et üks rahvus, üks rass, üks sugu, üks seksuaalne eelistus, üks religioon, üks ideoloogia, üks kultuuriline struktuur on parem kui teised, on õigustatud nõuda, et kunst hoitaks eemal sotsiaalsetest päevaküsimustest?
Kas meie, areenide ja lavade kunstnikud, mugandume turunõuetega või haarame kinni sellest võimust, mis meil on - teha puhtaks üks paik meie südameis ja mõtteviisis, koguda inimesed enda ümber kokku, neid ergutada, vaimustada ja informeerida ning luua lootuse ja avatud südamega koostöö maailm? 

Tõlkinud Anu Lamp.


Eestikeelne teatripäeva läkitus on avaldatud ka Rahvusvahelise Teatriinstituudi kodulehel:
http://www.world-theatre-day.org/en/message.html