Esmalt kaardistati töögrupis loovisikute
tegutsemisvormid.
1. Tähtajatute ja pikemate töölepingute
alusel või ka avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate loovisikute eest tasub
sotsiaalmaksu tööandja, ravikindlustus tekib 14-päevase ooteaja järel
alates tööle asumisest. Kindlustuskaitse lõpeb 2 kuu möödudes töölepingu
lõpetamisest.
/Probleemi sotsiaalse kindlustatusega ei
ole./
2.FIEdena, ettevõtjana tegutsevad
loovisikud. FIEks registeerimise vajadus selleks, et saada loometoetust
ning tasuda vabakutselisena tegutsedes sotsiaalmaksu. Loovisikud ei teeni sageli regulaarselt sellist tulu, mis võimaldaks
neil seaduses sätestatud suuruses sotsiaalmaksu tasumise. Perioodil, mil
sissetulek oluliselt langeb, tuleb neil vormistada äriregistris tegutsemise
peatamine ja hiljem jälle tegevuse alustamine.
3. Lühiajaliste töölepingute ja
võlaõiguslike lepingute (töövõtu- ja käsunduslepingud) alusel töötavad
loovisikud. Ravikindlustusseadus võimaldab kindlustatu
staatuse isikule, kes töötab üle ühekuulise töölepingu või üle
kolmekuulise töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamise lepingu alusel
ja kelle eest maksab sotsiaalmaksu lepingu teine pool, st tööandja või tellija.
Kindlustuskaitse tekib 3-kuulise ooteajaga ja lõpeb 2 kuud pärast temaga
lepingu sõlminud isiku sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemist. /Suur
riskigrupp/
4. Erinevate võlaõiguslike
lepingute (müügileping, litsentsileping)
alusel töötamine.
Võimalus sotsiaalmaksu maksmiseks puudub,
sest nende lepingute alusel makstavatelt tasudelt ei maksta sotsiaalmaksu.
Puudub võimalus ravi-ja pensionikindlustuseks.
Töögrupipoolsed ettepanekud sotsiaalmaksu maksmise ja
loovisikute ravi- ning
pensionikindlustuse võimaluste parandamiseks on esitatud kultuuriministrile.
