Eelmisel nädalal kooskõlastusringile saadetud kollektiivlepingu ja kollektiivsete töötülide lahendamise seaduse eelnõu sätestab, et valitsuse ja Riigikogu survestamine töötingimuste parandamiseks on tulevikus keelatud.
Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt välistatakse kollektiivne tegevus näiteks õpetajate, õdede, kultuuritöötajate ja paljude teiste riigilt madalat palka saavate töötajate olukorra parandamiseks. Ametiühingute hinnangul peavad valitsuse kritiseerimisel ettevaatlikud olema ka teiste elualade esindajad, et nende seaduslikke taotlusi ei aetaks segamini valitsuse illegaalse survestamisega. Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul pole eelnõu näol tegu rünnakuga mitte enam töötajate vastu, kelle sõnaõigust otsustavalt kärbitakse, vaid pigem demokraatia kriisiga, kus valitsus seab ennast väljapoole normaalseid ühiskondlikke protsesse. "Läänelikus demokraatias on tsiviliseeritud vastastikkune survestamine, sisukad läbirääkimised ja edasiviiv kriitika hädavajalik arengukütus. Kui minister nimetab valitsuse survestamist keelavat eelnõud edumeelseks, tekib küsimus, millised ühiskonnad on temale eeskujuks," nentis Peterson. Ametiühingute hinnangul seisneb eelnõu viga ka selles, et sellest puudub nii sõnas kui teos eesmärk arendada dialoogi töötajate ja tööandjate vahel. Seda eeldavad taoliste eelnõude puhul ÜRO juures tegutseva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) reeglid. Mitmed seni eksisteerinud põhiseaduse riived on uues eelnõus asendatud uute ja teravamatega ning vähemalt kümnes punktis on eelnõu vastuolus ILO konventsioonidega. "Eelnõu on juriidiliselt äärmiselt nõrk," kommenteeris vastuolusid Peterson. Ametiühingud kutsuvad ühiskonda üles pöörama erilist tähelepanu eelnõu menetlemisele. "Loodame, et meie paljud demokraatia eest seisvad organisatsioonid avaldavad eelnõu suhtes ka oma seisukoha. Rahvas peab ütlema, kas me sellist Eestit tahamegi, kus oma töötingimuste eest seismine on kuulutatud illegaalseks," ütles Peterson. Lisaks avaliku arutelu algatamisele taotlevad ametiühingud ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ühinemisvabaduse kaitse komitee missiooni saatmist Eestisse, mis annaks rahvusvahelise hinnangu eelnõus leiduva suhtes.
