Teatri mõju imbub peenelt hirmu ja kahtluse haardes inimhinge, muutes inimese minapilti ning avades indiviidi – ja seeläbi ka ühiskonna – jaoks võimaluste maailma. Teatri peene toime toel võib argipäeva tegelikkus muutuda tähenduslikuks ja ebaselge tulevik etteaimatavaks. Teater võib lihtsal ja avameelsel moel tegelda eluliste umbsõlmedega. Oma kõiki meeli hõlmava mõju tõttu võib teater pakkuda kogemust, mis aitab ületada kehtivaid väärkujutlusi.

Kõigele krooniks on teater tõestanud, et ta kaitseb ja kujundab põhimõtteid, mida me ühiselt väärtustame ja mille ründamise korral oleme valmis minema võitlusse.         

Rahumeelse tuleviku saavutamiseks peame alustama rahumeelsete vahendite kasutamisest, mille eesmärk on mõista, austada ja märgata iga inimolendi panust rahu tagamisel. Teater on universaalne keel, mille abil me saame edastada rahu- ja lepitussõnumeid.

Vaatajaid aktiivselt kaasates saab teater mõjutada paljusid inimesi loobuma eelarvamustest, andes sellega indiviidile uuestisünni võimaluse, et tegelikkust uuenenud pilgul vaadates langetada elulisi valikuid. Selleks et teater teiste kunstiliikide hulgas edeneks, peame astuma jõulise sammu edasi, kaasates teatri päevakajaliste probleemide ja kriitiliste konfliktsete teemade arutellu.  

Rahvaste hulgas, kes sõjast laastatud aladel kannatavad kroonilise vaesuse ja haiguste käes, omab teater juba praegu olulist kohta sotsiaalsete muutuste läbiviimisel ja ühiskondade ümberkujundamisel. Positiivsete näidete arv, kus teater on suutnud publikut mobiliseerida, tõstes inimeste teadlikkust ja pakkudes hingelist tuge sõjajärgsete traumade ohvreile, on kasvamas. Rahvusvahelise Teatriinstituudi laadsed kultuuritribüünid, mille eesmärk on “rahu ja sõpruse kindlustamine rahvaste vahel”, on juba sisse seatud.

Seetõttu mõjub groteskselt, kui me, teadlikuna teatri väest, meie praegusel ajal vaikime ning laseme relvadevalitsejail ja pommideviskajail olla meie maailma rahuvalvajad. Kuidas saab lubada vaimuhaigeil kahekordistada oma rahuvalvevahendeid?

Ma koputan teie südamele tänasel teatripäeval, et te mõtleksite rahu tagamise väljavaate üle ja tõstaksite teatri kilbile kui universaalse vahendi dialoogiks, sotsiaalseteks muutusteks ja reformideks. Samal ajal, kui ühinenud rahvad kulutavad määratuid summasid rahuvalvemissioonideks kogu maailmas, kasutades selleks relvi, on teater spontaanne, inimlik, vähem kulukas ja palju võimsam alternatiiv rahule.

Olemata küll ainuvõimalik lahendus rahu saavutamiseks, tuleks teater kui edukas vahend kindlasti kaasata rahuvalvemissioonide teenistusse.

 

 

 

Jessica A. Kaahwa, Uganda näitekirjanik (kirjutanud üle 15 näidendi), näitleja, lavastaja ja õppejõud (doktorikraad teatriajaloos, Marylandi ülikool, USA) on ühtlasi äärmiselt tunnustatud inimõiguste eest seisja, paljude rahvusvaheliste projektide algataja ja õpikodade läbiviija. Ta on pälvinud mitmeid stipendiume uurimistööks konfliktipiirkondades, kus ta kasutab teatrit ja meediat kui konstruktiivset jõudu rahu saavutamisel ja inimeste tervise parandamisel.

Kaahwa on kaljukindlalt veendunud, et õpetamine käib tegutsedes. Tema tegude hulka kuulub ka orvuks jäänud laste keskuse rajamine oma farmis Ugandas, kus ta veedab kogu oma vaba aja.

Kõneleb inglise, prantsuse, suahiili ja enamikku Uganda bantu keeltest.

 

 

Inglise keelest tõlkinud Anu Lamp