Lahkunud on tunnustatud teatripedagoog, näitleja ja lavastaja Margus Tuuling. 

Jaagupist, Häädemeeste vallast taluperest pärit, lõpetas ta sealse 4-klassilise Kalju Algkooli, misjärel sai põhihariduse Häädemeeste mittetäielikust keskkoolist. 1960 lõpetas Tuuling Pärnu I keskkooli ning õppis seejärel elektrikuna töötamise kõrvalt ka Pärnu teatri stuudios. 1962 astus ta lisakonkursiga lavakooli, mille II lennu lõpetajana (1965) sai temast koos Rudolf Allaberdi,  Iivi Lepiku, Luule Komissarovi, Tõnu Mikiveri, Tõnu Tamme, Marje Metsuri jt. uue teatri, ENSV Riikliku Noorsooteatri looja, peanäitejuhiks kursusejuhendaja Voldemar Panso. 

Tema rollidest olgu nimetatud Reynaldo („Hamlet“, 1966), Nuhk (Gorki „Ema“, 1967), Toomingas („Kevade“, 1969), Romano (Schilleri „Fiesco vandenõu Genuas“, 1971), Muff Potter („Tom Sawyeri seiklused“, 1974), Šerif Thomas („Vihmameister“, 1975), Anthony Marston („Kümme neegrit“, 1976), Jaan/Jaanus (Peaproov, 1977).

Lavastajana tõi ta koduteatris välja endakirjutatud lastenäidendid „Sabad sõlmes“ (1972), „Nips-näps näärike“ (1973), „Bumerang“ (1979) ning pedagoogikaülikooli tudengitega „Trollitantsu“ (1990). Samuti  lavastas ta teiste autorite näidendeid amatöötruppidega Saue ja Keila kultuurimajas ning mitmel pool mujal. Näidendi „Sabad sõlmes“ lavastas 1996 Endlas K. Kilvet.

Tuuling mängis ka mitmes filmis, kehastades näiteks Kopfschneiderit rež. M. Mikiveri filmis „Indrek“  (1975) ja Mihklit K. Komissarovi filmis „Metskapten“ (1971).

Juba teatritöö kõrvalt, alates 1975. aastast oli ta praeguse Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna režiiõppejõuks. 1987 lõpetas Tuuling Leningradi Kultuuriinstituudi aspirantuuri pedagoogikakandidaadina. Alates 1990. aastast oli ta Tallinna Ülikooli dotsent ning 1991-1999 kultuuriteaduskonna hinnatud dekaan. Margus Tuuling arendas kultuuriteaduskonda nii sisuliselt kui organisatsiooniliselt, just tema idee ja teostusena sündis Laia tänava õppehoone õuelava, mis leidis rakendust üliõpilastööde esitlusel linnarahvale. Tema aegadel alustas audiovisuaalsete distsipliinide õpetamist filmi- ja video õppetool, rajati täiendkoolituseks kultuuri- ja kunstikeskus, loodi linnakultuuri õppetool.

Margus Tuulingult on ilmunud kaks õppemetoodilist raamatut „Pidu ja inimene“ (1987) ning „Esimesed sammud teatriteel“ (2001).

„Usun, et olen leidnud oma tee. Kui on küsitud, olen öelnud, et teater on olnud mu elu ja armastus. Ma olen saanud tudengitega teha täpselt seda tööd, mida olen tahtnud teha. Pedagoogiline  liin on olnud minu rida küll, arvan ma.

Kuna teatrikunst on oma olemuselt loominguline, siis tuleb üksikul end pisut maha salata, harjuda ja arvestada ümbritseva iseärasustega, jäädes samas suveräänseks isiksuseks ning arendades edasi oma joont, oma eripära. Ainult isiksuse võlu on see, mis kiirgab ja tekitab emotsionaalse kaarleegi lava ja saali vahel.  Siin on väga lihtne retsept: pea enesest lugu, et teised võiksid sinust lugu pidada."

Austatud kursusekaaslast, armastatud õppejõudu ning väärikat inimest mälestades

Eesti Lavastajate Liit 
Tallinna Ülikool 
Tallinna Linnateater 
Teatri- ja Muusikamuuseum 
Eesti Teatriliit

Matusetalitus neljapäeval, 9. aprillil kell 12.30 Pärnamäe kabelis.