Kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul on  kultuuritöötajatele arvestatud järgmise aasta riigieelarves keskmisest kõrgem palgatõus, kasvatades kultuurivaldkonna palgafondi tervikuna 4,5% võrra. „Ühiste kavatsuste protokolli sõlmimine annaks kultuuritöötajatele suurema kindluse ja kultuuriasutuste juhtidele märguande palgaolukorra jätkuvaks parandamiseks. Lisanduvad vahendid peavad jõudma meie valdkonna inimesteni, seejuures on iga asutuse juhil vabad käed aidata järele neid, kes seda enim vajavad. Kiitust väärivad asutused, kus jätkatakse lisaks riigipoolsele lisatoele ka omatulude ja muude sisemiste ressursside suunamist oma inimeste toetuseks,“ ütles minister Tiidus.

TALO juhatuse esimees Ago Tuuling märkis, et kultuuritöötajate palgateema käsitamine riiklikul tasandil ühe eelisvaldkonnana väärib tunnustust, kuid üleriigiline töötasupoliitika peaks tegelikkuses rohkem arvestama sektorite palgataseme erinevusi. „Oluline on, et lisanduvad vahendid ei süvendaks valdkondadevahelist ebavõrdsust, vaid aitaks madalama palgatasemega valdkondi teistele järele,“ ütles Tuuling.

Tänasel kohtumisel jätkus arutelu töötasu alammäära fikseerimise üle. Lepiti kokku, et Kultuuriministeerium esitab selleks kolmapäevaks TALOle ettepaneku ühiste kavatsuste kokkuleppe sõnastuse kohta. Järgmine kohtumine on kavas novembris, et siis kokkulepe allkirjastada.

Töötasu alammäära üldpõhimõte on sõnastatud kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020, mille kohaselt peab kultuuritöötajate töötasu olema Eesti tööturul konkurentsivõimeline, kindlustades spetsialistide järelkasvu. Kõrgharidusega täistööajaga kultuuritöötaja miinimumtöötasu peaks tõusma Eesti keskmise palga tasemele.

Kultuuriministeerium on  viimastel aastatel seisnud kultuuritöötajate töötasude kasvamise eest, tagades 2013. aastal keskmiselt 4,4 ja 2014. aastal keskmiselt 5-protsendilise töötasude kasvu. 2015. aasta riigieelarves on kultuurivaldkonna palgafond 4,5% tänavusest suurem.

Kultuuriministeerium

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO