Raske haigus viis seitsmekümne seitsmendal eluaastal meie hulgast Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliikme, teatrikunstnik Jaak Vausi, kes kujundas enam kui poole sajandi jooksul 287 lavastust peaaegu kõigis Eesti kutselistes teatrites ning Soomes, Saksamaal, Tšehhis ja Venemaal.

Jaak Vaus sündis Märjamaa alevis ja lõpetas 1964. aastal Märjamaa Keskkooli. 1965–1972 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, algul metallehistööd, seejärel teatridekoratsiooni, ning lõpetas kõrgkooli Mari-Liis Küla õpilasena diplomitöödega Nukuteatris ja Draamateatris. Juba kooliajal asus ta tööle Nukuteatri peakunstniku kohusetäitjana ning tänu oma juhiomadustele ja organiseerimisvõimele kandis ta neljakümne aasta jooksul peakunstniku vastutusrikast koormat Nukuteatris (1970–1980), Noorsooteatris (1980–1992), Ugalas (1993–2009) ja Vanalinnastuudios (1998–2000 peakunstniku kohusetäitjana).

Jaak Vaus on teinud koostööd enam kui kuuekümne lavastajaga ning tema andele allusid kõik teatrižanrid nukulavastusest ooperini ja farsist tragöödiani. Ta on olnud ka pidulike riiklike kontsertide, koolinoorte laulu- ja tantsupeo (1987) ning „Krooniball – Eesti krooni tuleku auks“ (1992) peakujundaja. Ta armastas rõhutada, et tõeline lavakunstiteos sünnib vaid lavastaja ja kunstniku mõttekaasluses. Teineteistmõistev loominguline koostöö kujunes tal selliste tipplavastajatest teatrijuhtidega nagu Rein Agur, Kalju Komissarov, Eino Baskin ja Peeter Tammearu, aga ka Raivo Trass, Rudolf Allabert, Kaarel Kilvet, Eero Spriit, Jaan Tooming, Mikk Mikiver jt. Võrdväärse partnerlusega vastastikku rikastavatest hetkedest pärinevad sellised tööd, mis lähevad nii meie teatrikunsti kui ka lavakujunduse ajalukku, nagu „Punamütsike“ (1973), „Väike Illimar“ (1975), „Gulliver ja Gulliver“ (1979), „Optimistlik tragöödia“ (1982), „Kevade“ (1984), „Vennad Lautensackid“ (1985), „Oklahoma“ (1987), „Meistriklass“ (1988), „Gösta Berlingi saaga“ (1994), „John Gabriel Borkman“ (1996), „Enigma variatsioonid“ (2001), „Niskamäe kired“ (2002), „Aarete saar“ (2004), Marylin“ (2006), „Väike Tjorven Soolavareselt“ (2006), „Jürka“ (2010), „Armastus tööpostil“ (2012), „Viimase öö õigus“ (2014), „Paljasjalgne Debora“ (2016) jpt.

Loodusliku ruumi suurepärase kasutamise, fantaasiakülluse ja värvika detailirohkusega on jäänud meelde Jaak Vausi kujundatud arvukad vabaõhulavastused: „Dekameron“ (1981 Pirita kloostri õues), „Hamlet“ (1986 Dominiiklaste kloostris), „Dracula“ (1997 Rakvere Vallimäel), „Roheline muna“ (2001 Viljandi Lossimägedes), „Toomas Nipernaadi“ (2003), „Suvi“ (2005) ja „Kolm klaasikest kirsiviina“ (2006, kõik Ugala tiigi kaldal), „Vennad Lõvisüdamed“ (2009 Rakvere Teatri pargis), „Maailma otsas“ (2016 Rakveres, Pikk tn 26 õues) jt.

Aastakümnete jooksul oli Jaak sagedaseks ja oodatud külaliseks ning armastatud kolleegiks teatrijuhtidele, näitlejatele ja tehnilistele töötajatele Kuressaare Linnateatris, Endlas, Vanemuises, Rakvere Teatris ja Vene Teatris.

Tema viimasteks kujundusteks jäid 2020. aasta juulis üksteise järel esietendunud lavastused „Kassi-hiire mäng“ (Elvas), „Keisri usk“ (Luunjas) ja „Armastus mälukaotuseni“ (Lohusalus). Selline koormus murdis vapra töömehe tervise ja esietendusi vaatama ta enam ei jõudnudki. Kuid juba tõvevoodis olles tegi ta teatriajaloole veel ühe ja väga hinnalise kingituse. Tallinna Linnateatri abil andis ta 2021. aastal välja oma mälestustealbumi ja elulooraamatu „Alevipoiss“, milles avab lugejaile tavaliselt nii salapäraseks jäävat lavatagust maailma ja jutustab suure soojusega oma paljudest kolleegidest.

Jaak Vausi töid on auhinnatud Teatriühingu ja Teatriliidu preemiatega, sh Eesti teatri kunstnikuauhinnaga (2005). Ta on pälvinud Vanemuise teatri Kaarel Saha nimelise preemia (2007) ning palju Ugala ja Rakvere Teatri kolleegipreemiaid.

Ta kandis teenelise kunstniku (1982) ja rahvakunstniku aunimetust (1990). Vabariigi President omistas Jaak Vausile sel aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Jaak Vaus jääb meie mällu kui väga anderikas, erakordselt kohusetundlik ja töökaaslastesse alati suure sõbralikkusega suhtunud meister, kellele armastus teatrikunsti ja sellele pühendunud inimeste vastu oli elu suurimaks kireks.

 

Ärasaatmine on neljapäeval, 1. septembril kl 12 Metsakalmistu kabelis.

 

Eesti Lavastuskunstnike Liit
Eesti Noorsooteater
Tallinna Linnateater
Ugala Teater
Vana Baskini Teater
Rakvere Teater
Kuressaare Teater
Eesti Teatriliit
EV Kultuuriministeerium