91 aasta vanusena on lahkunud telerežissöör ja näitleja Astrid Lepa. 

Ta sündis Keilas ning lõpetas aastal 1942 Tallinna 9. Keskkooli. 1942 õnnestus Leo Kalmetil rasket sõjaaega trotsides jätkata näitlejahariduse andmise traditsiooni Tallinna Teatrikoolis. Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi alluvuses tegutsenud kõrgema astme kutsekool tegutses Draamateatri vastas, Pärnu mnt 10. Seal alustas ka Astrid Lepa näitlejaõpinguid koos Heino Mandri, Ferdinand Veike, Lia Tarmo jt. Erialaõppejõud olid lisaks L. Kalmetile ka Paul Sepp, Kaarli Aluoja ja Hanno Kompus. Kevadel 1945 jätkus teatrikoolitee Draamateatri juurde moodustatud Draamastuudio eriklassis. Õppejõududest lisandusid tagalast naasnud Ants Lauter ja Priit Põldroos. 

1944. aasta kevadel, kui kool peale märtsipommitamist mõneks ajaks töö katkestas, tegi Lepa esimesed rollid Estonia teatri näitlejana. Ta töötas seal kuni draamatrupi liitmiseni Draamateatriga 1949. A. Lepa rollidest võib nimetada: leedi Lõksutaja (Sheridani „Keelepeksukool“), Mašenka (Ostrovski „Pärast tarku palju“, 1945), Mag (Simonovi „Vene küsimus“, 1947), Sue (A. Milleri „Joe Keller ja pojad“), Anna („Proua minister“, 1948). Pikaealise teatriveteranina oli Astrid Lepa teatriloolaste jaoks tolleaegse teatritöö tänuväärne meenutaja. 1949. aastal jäi Estoniasse vaid muusika- ja balletiteater, praegune rahvusooper. Üks osa näitlejaid vallandati, teine osa viidi üle Draamateatrisse. 

Draamateatri tööperioodi (1949-1951) jäävad osadest „Kretšinski pulma“ (1949) Lidotška ja „Vassa Železnova“ (1950) Rahel. EKP 8. pleenumi järel muutus õhkkond ärevaks ning ka sarmikal ja sõnasuutlikul Astrid Lepal tuli teatrist lahkuda. Seejärel jätkus töö Filharmoonia näitlejana, hiljem Nõmme kultuurimaja kunstilise juhi ja kino Pioneer administraatori ja direktorina, majanduslikult aitas palju töö  Tallinna Kinostuudio dublaažinäitlejana.   

1957. aastal kutsuti Astrid Lepa tööle televisiooni, kus ootas ees mitmeid endisi kolleege. Propagandaasutus vajas teatrialase ettevalmistusega töötajaid. Tänu Karin Ruusi isiksusele domineerisid ETV-s kunstilised saated ja telelavastused. Režissööri abina alustanud A.Lepa töötas 1960. aastate algul ka muusikasaadete režissöörina ja jäädvustas eesti lauljaid  kümmekonnas muusikalises telefilmis, lavastas teleteatris („Surm käib ümber Diana“, 1975; J. Smuuli seriaal „Surm Rannu teemajas“). 

Kui aeg lubas, tegi Astrid Lepa ka ise filmides ja telelavastuses kaasa. Ta on mänginud Juulat filmis „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (1964), ka filmides „Tuulevaikus“ (1970), „Ukuaru“ (1973). Nooremale vaatajale on Lepa meelde jäänud kui lastelavastuste „Vanaema õunapuu otsas“ (ETV 1977) Vanatädi ja karuvanaema Aadelheid seriaalis „Nõiakivi“ (ETV 1979-1980). 

Eesti Teatriliit 

Eesti Rahvusringhääling 

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum  

Astrid Lepa ärasaatmine on 7. detsembril kell 13.00 Pärnamäe kabelis.