Eesti Teatriliidul on ilmunud uued raamatud
25. jaanuaril esitleti Teatriliidus Heili
Einasto raamatut „Rahel Olbrei, Eesti tantsuteatri rajaja“ ning Ingo
Normeti koostatud valimikku Konstantin Stanislavski töödest „Näitleja
töö rolliga“.
Raamatutest vestlesid Alvar Loog, Peeter Raudsepp ja Heili Einasto.
Rahel Olbrei (1898–1984) oli Estonia püsiva balletitrupi asutaja (1926) ning koreograaf, kelle jaoks ballett oli mõtestatud kunst, mitte üksnes kaunite liigutuste efektne sooritamine. Just tänu tema õhtuttäitvatele jutustavatele ballettidele, mis alati olid dramaatiliselt pingestatud ja milles iga liigutus oli sisuliselt põhjendatud, kujunes eesti kultuuri arusaam balletist kui filosoofilist mõtet kandvast psühhofüüsilisest
Autor Heili Einasto
Toimetaja Margot Visnap
Esimest korda eesti keeles ilmunud väljaandesse „Näitleja töö rolliga“ on koondatud mitmed Stanislavski (1863–1938) teoreetilised tööd, mis on ilmunud tema „Kogutud teoste“ neljandas köites üldpealkirjaga „Näitleja töö rolliga“ ning moodustavad mõttelise
„Süsteem“ saab pakkuda näitlejaile vahendeid oma ande paremaks valitsemiseks, nii et nad saaksid seda paremini kasutada. Võib-olla on veel suurem Stanislavski pärand tema näitleja eetikaks nimetatud nähtus, mis seisneb selles, et kõik psüühika ja kehaga seotud tehnilised oskused omavad tähendust ainult siis, kui need rakendatakse näidendi ja publiku teenistusse.
Näitleja kohus on arendada talenti ja saavutada meisterlikkus, samuti on näitleja kohuseks arendada ansamblitunnetust, arusaama, et ainult üheskoos suudetakse luua lavastus. Nii nagu Stanislavski ütles: „Kui sisenete, siis jätke oma ego lavaukse taha““ (Jean Benedetti)
Koostanud ja kommenteerinud Ingo Normet
Tõlkinud Maiga Varik ja Peeter Raudsepp
Tehniline toimetaja Auri Jürna
Toimetajad Anu Lamp ja Mall Põldmäe
Rahel Olbrei (1898–1984) oli Estonia püsiva balletitrupi asutaja (1926) ning koreograaf, kelle jaoks ballett oli mõtestatud kunst, mitte üksnes kaunite liigutuste efektne sooritamine. Just tänu tema õhtuttäitvatele jutustavatele ballettidele, mis alati olid dramaatiliselt pingestatud ja milles iga liigutus oli sisuliselt põhjendatud, kujunes eesti kultuuri arusaam balletist kui filosoofilist mõtet kandvast psühhofüüsilisest
kunstivormist.
„Tagasivaates mõistame praegu eriti selgesti seda, mis oli küll kindel juba ka enne Rahel Olbrei lahkumist kodumaalt 1944: ta oli väga silmapaistev tantsulavastaja. Ja seda, kui suur võib olla tahtejõulise ja ennastületava loovisiksuse osa rahvusliku kunsti arengus. Eesti ballett, teatritants iseseisva väljendusjõulise kunstiharuna, oleks varem või hiljem niigi sündinud, kuid Rahel Olbreita poleks kujunemine olnud nii kiire ja põhimõtteline. Usutavasti oli Rahel Olbrei loominguvõime oma aja ja koha võimalustest tugevasti ees. Tema toonane sünteesitaotlus erinevate tantsukoolkondade vahel, tema veendumus, et teema ja sisu määravad plastiliste väljendusvahendite valiku, on nüüdisaja tantsuteatris kinnitust leidnud.“ (Lea Tormis)Autor Heili Einasto
Toimetaja Margot Visnap
Kujundaja Andres Tali
Raamat on trükitud Tallinna Raamatutrükikojas. Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.Esimest korda eesti keeles ilmunud väljaandesse „Näitleja töö rolliga“ on koondatud mitmed Stanislavski (1863–1938) teoreetilised tööd, mis on ilmunud tema „Kogutud teoste“ neljandas köites üldpealkirjaga „Näitleja töö rolliga“ ning moodustavad mõttelise
järje teostele „Minu elu kunstis“ ja „Näitleja töö endaga“.
„Stanislavski „süsteem“ on on töömeetod töötavatele näitlejatele. Neile, kes ei suutnud näha selle väärtust, vastas Stanislavski lihtsalt: „Kui see tundub teile kasulik, siis kasutage seda, kui ei tundu, siis ärge kasutage“.„Süsteem“ saab pakkuda näitlejaile vahendeid oma ande paremaks valitsemiseks, nii et nad saaksid seda paremini kasutada. Võib-olla on veel suurem Stanislavski pärand tema näitleja eetikaks nimetatud nähtus, mis seisneb selles, et kõik psüühika ja kehaga seotud tehnilised oskused omavad tähendust ainult siis, kui need rakendatakse näidendi ja publiku teenistusse.
Näitleja kohus on arendada talenti ja saavutada meisterlikkus, samuti on näitleja kohuseks arendada ansamblitunnetust, arusaama, et ainult üheskoos suudetakse luua lavastus. Nii nagu Stanislavski ütles: „Kui sisenete, siis jätke oma ego lavaukse taha““ (Jean Benedetti)
Koostanud ja kommenteerinud Ingo Normet
Tõlkinud Maiga Varik ja Peeter Raudsepp
Tehniline toimetaja Auri Jürna
Toimetajad Anu Lamp ja Mall Põldmäe
Kujundaja Mari Kaljuste
Raamat on trükitud Tallinna Raamatutrükikojas. Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.