Sotsiaalministeerium edastas asjassepuutuvatele ametiühingutele ja ametiliitudele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVSP) ja väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK). 

Väljatöötamiskavatsuses põhjendatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide kaotamist eelkõige seetõttu, et see ei vasta tänapäevasele olukorrale ja vajadustele – süsteem on vana, aegunud, makstakse valedel alustel, mistõttu tekitab ebavõrdsust. Et mitmed ametikirjeldused ja ka töö tegemise viisid on praeguseks palju muutunud, siis oleks nende eraldi läbivaatamine suur töökoormus, mistõttu soovitakse reformi käigus nimetatud pensionid ära kaotada ja pensioniskeemid (ühe erandiga) võrdsustada. 

Teatriliit, aga eraldi veel Eesti Balletiliit, Eesti Näitlejate Liit ja Rahvusooper Estonia on ministeeriumile oma seisukoha esitanud. Kuivõrd loometöötajaid puudutab VTK-st väljateenitud aastate pensioni seaduse muudatus, siis kokkuvõtvalt ei ole neist keegi sellisel moel seadusemuudatusega nõus. 

• Teatriliit kui loomeinimesi ühendav organisatsioon ei saa nõustuda käsitlusega, kus kõiki väljateenitud aastate pensioni saajaid koheldakse samaväärsena, arvestamata erialast spetsiifikat ja ametit. VAPS-i § 14 p 5 alusel saavad praegusel ajal pensioni teatud kategooria artistid – 20–25-aastase loomingulise töö staaži korral riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses või rahvusooperis, sh vokaalsolistid, kellel on vähemalt 25-aastane loomingulise töö staaž; vähemalt 20-aastase loomingulise töö staažiga balletitantsijad, tantsijad, tsirkuse artistid ning vähemalt 25-aastase loomingulise töö staažiga vokaalsolistid, puhkpillimängijad, nukujuhid ja koorilauljad. Nimetatud ametitel ei ole enama kui ühe eluea jooksul muutunud ei töö iseloom, töötamise tingimused ega kvalifikatsiooninõuded – neilt oodatakse igal ajajärgul kõrget erialalist taset, kes kannavad edasi meie rahvuskultuuri taset.
• Ettevalmistamisel oleva seaduseprojekti kohaselt käsitletakse väljateenitud aastate pensioni ikka jõudjaid vastavalt töövõime hindamise meetodile kui osalise või puuduliku töövõimega isikuid või tööõnnetus- ja kutsehaigustoetuse taotlejaid. Loominguliste töötajate puhul me sellega kindlasti nõustuda ei saa – tantsijad, lauljad, muusikud jm erialade inimesed, kes taotlevad praegusel ajal väljateenitud aastate pensionit, on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, kelle tööelu teatris – just oma erialal – on lõppenud füüsiliste ja bioloogiliste muutuste tulemusel. Neil ei teki tööst tingitud kutsehaigust või töövõimetust, kuid neil pole võimalik jätkata professionaalselt omandatud erialal.
• Väljateenitud aastate pensioni saavad loominguinimesed on tegelikult tööjõus inimesed, kes kindlasti ei lahku veel tööturult, kuid kes 20–25 aasta pikkuse töökoormuse kõrvalt teatris ei ole saanud samal ajal uut ametit omandada, et pärast teatrikarjääri lõppemist valutult oma tööelu jätkata. Teatritöö korralduse eripära – hommikused proovid ja hilisõhtul lõppevad etendused – tõttu, aga ka perekonna ja laste kõrvalt pole see olnud võimalik. Töötaja, kes on sunnitud eriala vahetama, liiguks täiendava toetuse puudumisel madalapalgalisele vähekvalifitseeritud tööle, mis viib ta kultuurivaldkonnast kindlasti eemale. Väljateenitud aastate pensioni summa on lisaks niivõrd väike, et tagab vaid minimaalse äraelamise, ja kui see kaotatakse, on endine artist määratud puudusesse. Et neid loomingulisi töötajaid, kes tulevikus selle pensioni saamiseks vajaliku staaži suudavad välja töötada, jääb üha vähemaks (2–4 inimest aastas), ei ole see Eesti pensionisüsteemile suur koormus.

VTK kohta arvamuste esitajad on peaaegu kõik seisukohal, et reformiga välja pakutud uued võimalused – tööandjapension või lahendused kollektiivlepingute kaudu – ei pruugi olla teostatavad ilma täiendavate regulatsioonide muutmisteta. Tööandjapension eeldab kindlasti riigi poolt rahastatud etendusasutuste tulubaasi suurendamist; kollektiivlepingute kaudu uue süsteemi loomine tundub veelgi ebakindlam, sest need sõlmitakse tähtajalistena ja puudub arusaam, mil moel soovib riik kollektiivlepingu seadust muuta. Ka lahendus – kaotada küll väljateenitud aastate pensionid, kuid lubada juba tööl olevatel inimestel nõutud staaž täis koguda – ei paku oodatavat lahendust tulevikuks. Kumbki ei anna ettekujutust, kas ja mil viisil lahendatakse sama tööd tegevate vabakutseliste küsimus. 

Kuivõrd VTK kohaselt võiks säilida pensionisüsteemis regionaalne ja majanduspoliitiline erand Ida-Virumaa olulisemate tööstuste töötajatele, oleks sel juhul põhjendatud ja hädavajalik rakendada erandit ka Eesti muusika- ja balletikultuuri kandjatele ning säilitada neile väljateenitud aastate pension.