Eesti kultuuriorganisatsioonide avalik kiri Vabariigi Valitsusele
Lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsus
Kultuurisektor seisab valdkonna palkade ja tegevustoetuste tõusu eest! Ei ole inimest, keda kultuur ei puuduta.
Ainuüksi muuseumikülastuste arv aastal 2021 oli kokku 1,7 miljonit – seda on rohkem kui Eestis elanikke. Kultuurivaldkonna esindajatena oleme tööandjad nii meile usaldatud organisatsioonides kui ka koostööpartnerid arvukatele loomemajanduses ja väikeettevõtluses tegutsejatele. Kahetsusväärselt ületab tänane palgasurve oma erialal tegutsemise soovi, mistõttu on üha keerulisem motiveerida kõrgelt kvalifitseeritud ja aastaid koolitatud eksperte kultuurivaldkonnas jätkama. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta teises kvartalis 1693 eurot, kultuurisektoris aga 1302 eurot.¹
Kultuurivaldkonna toetused on jäänud ammu jalgu tegevuskulude kasvule. Ahelreaktsioonina tabab vahendite puudus ka meie seniseid partnereid, kelle teenustest oleme sunnitud loobuma. Nii väikesed kui ka suured kultuuritegijad on aktiivsed ja olulised kogukondade hoidjad ning regionaalse elu edendajad, sest kultuuriasutuste ning -sündmustega on seotud sajad ja tuhanded teenusepakkujad üle terve Eesti.²
Kultuur – see on meie majanduse ja ühiskonna mootor. Loomemajandus panustab sisemajanduse kogutoodangusse teiste valdkondadega võrdväärselt. See panus on samas suurusjärgus näiteks ehitussektoriga ning oluliselt suurem kui energeetika- või põllumajandussektoris. Samas on kultuurivaldkond ligi viis korda suurem kui katab sellesse Kultuuriministeeriumi kaudu liikuv rahastus.
Kultuurivaldkond hoiab, säilitab ja mõtestab meie ühiseid väärtuseid ning teeb need üldsusele kättesaadavaks, ühendades nõnda oskuslikult minevikku tulevikuga. Samuti on kultuurivaldkond riigile kõige olulisem partner sidususe ja lõimumise vallas.
President Alar Karise sõnul on kultuur ainus väärtus, millele saame rahvana täielikult tugineda. «Eesti kultuur, muusika ja teater algasid ammu enne meie omariiklust. Või täpsemini just kultuurist see kõik algas. Kui mõelda tänasele päevale, siis eesti kultuur on ainus, mis meil on. Ainus, mis pole müüdav ega vahetatav,» ütles president Karis.
Peame hädavajalikuks kultuurivaldkonna palkade ja tegevustoetuste tõstmist eelseisvatel eelarveläbirääkimistel. Oleme valmis aruteluks valitsusega ning põhjendama sealjuures kultuurisektori vajadusi. Rõhutab ju ka kehtiv koalitsioonileping, et kriiside tingimustes tuleb erilist tähelepanu pöörata Eesti kultuuri elujõulisusele ja kättesaadavusele.
Avaldusele on alla kirjutanud:
Arvo Pärdi KeskusEesti Balletiliit
Eesti Etendusasutuste Liit
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Eesti Filmi Instituut
Eesti Filmitööstuse
Klaster
Eesti Heliloojate Liit
Eesti Interpreetide Liit
Eesti Jazzliit
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Eesti Kinoliit
Eesti Kontsert
Eesti Kooriühing
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Meremuuseum
Eesti Muusikanõukogu
Eesti Pärimusmuusika Keskus
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Tantsuagentuur
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit
Eesti Teatriliit
Festival Jazzkaar
Forum Cinemas
Ida-Viru Loomeklaster
Kino Artis
Kunstiasutuste Liit
Music Estonia ja Live Music Estonia
Muuseuminõukogu
Pärnu Muusikafestival
Rahvusooper Estonia
Tallinn Music Week ja Station Narva festivalid
Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival
Tartu Kunstnike Liit
Teater Vanemuine
VLG Filmid OÜ
¹ Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022.
aasta teises kvartalis 1693 eurot ehk 10,1% suurem kui eelmisel aastal samal
ajal. Kultuurisektoris (kunst, meelelahutus ja vaba aeg) oli 2022. aasta teises
kvartalis keskmine brutokuupalk 1302 eurot, sektorite lõikes oli see oli üks
madalamaid tasusid. Haridussektoris oli 2022. aasta teises kvartalis keskmine
brutokuupalk 1606 eurot. Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes oli 2022. aasta
teises kvartalis keskmine brutokuupalk 1851 eurot. Täpsemad faktid: https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-ii-kvartal-2022