10.09.2025

Lugupeetud peaminister Kristen Michal  

Tervitame valitsuse kavatsust jätta eelarve tulude ülelaekumise tingimustes ära järgmiseks aastaks planeeritud maksutõusud. See samm aitab leevendada elukalliduse survet ja toetab sisemaist nõudlust. Palume samas kasutada tekkinud eelarvelist ruumi selleks, et taastada ning tugevdada avalike teenuste tööjõu võimekust, ilma inimesteta ei tööta ükski riik.  

Eeskätt soovime: 

I Seada prioriteediks palgatõus neile, kes tagavad riigi toimimise igal hetkel:

• politseinikud ja piirivalvurid - siseturvalisus, õiguskindlus ja korrakaitse;
• päästjad - elanike ohutus ja kriisivõime;
• õpetajad - hariduse kvaliteet, järelkasvu oskused ja tuleviku majanduse kandev jõud;
• tervishoiutöötajad - elanikkonna tervis ja töövõime, kriisiabi toimimine erakorralistes olukordades;
• sotsiaaltöötajad - ühiskonna haavatavuse vähendamine, hooldusreformi elluviimine;
• kultuuritöötajad - eesti keele ja kultuuri elujõud, sotsiaalne sidusus ja rahvusvaheline maine.

Nendes valdkondades on palkade mahajäämus eriti terav ning täitmata ametikohad ja töötajate lahkumine ohustavad teenuste katkematut toimimist.  

II Suunata lisarahastus tervishoidu.

Tervisesüsteem vajab stabiilset lisaraha, sest praegune Tervisekassa tulubaas ei vasta teenuste mahu ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse investeeringute vajadusele ega kata tervishoiuteenuste kallinemist. Soovitame kavandada püsiva baasrahastuse tugevdamise koos sihtotstarbeliste meetmetega: esmatasandi, eriarstiabi, erakorralise meditsiini ja õendusabi toetamiseks ja arendamiseks; Tervisekassale üle antud ja üle antavate täiendavate kohustuste täitmiseks. Eraldi rõhutame vajadust tagada hooldustöötajate, õdede ja teiste tervishoiu-spetsialistide konkurentsivõimeline palgatase ning töökoormuse normeerimine, mis on eeltingimused tervishoiuteenuste jätkusuutlikkusele. Riigieelarvest ravikindlustatud isikuga võrdsustatud isikute eest ravikindlustusmaksu tasumine on vähim, mida kujunenud olukorras teha.  

III Tühistada riigiteenistujate palkade külmutamine.

Palkade külmutamisest jäid puutumata kõrgemad riigiteenijad, kelle palku indekseeriti ka käesoleval aastal vastavalt seadusele. Selline ebavõrdne lähenemine on vähendanud teiste riigiteenistujate motivatsiooni riigisektoris töötada ja raskendab spetsialistide leidmist vabanevatele ametikohtadele. Oleme seisukohal, et koheselt tuleb avada läbirääkimised konkurentsivõimelise, mitmeaastase palgakasvu trajektoori üle, mis taastab vähemalt avaliku sektori töötasude paari aasta taguse ostujõu ja säilitab edaspidiselt iga-aastaselt reaalpalga.  

IV Taastada ja tugevdada ametite ja inspektsioonide tegevust.

Paljudes valdkondades olid ministeeriumite allasutused need, kes kandsid sel aastal kärbete põhiraskuse. Järelevalve ja teenuste kvaliteet (nt tööohutus, tarbijakaitse, toiduohutus, keskkonnakaitse, maksulaekumiste õiglane tagamine, statistika) sõltub otseselt sellest, kas ametitel on piisavalt kompetentseid töötajaid ja varustust ning kui palju vahenditest on võimalik suunata IT süsteemide ja tarkvara arendamisse. Kärpest taastumine ja kriitiliste küsimustega tegelemine on investeering õiguskindlusse, tervesse konkurentsi ja ausasse maksukeskkonda.  

V Kutsuda kokku kolmepoolsed ja sisulised läbirääkimised ennekõike avaliku teenistuse töötingimuste osas ning taastada katkenud sotsiaaldialoog valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel.

Palume avada kohe arutelud, et fikseerida prioriteedid 2026. aasta eelarves: palkade külmutamise tühistamine, prioriteetsete valdkondade palgatõus, tervishoiu lisarahastus ja ametite/inspektsioonide tegevusvõime taastamine. Soovime kokku leppida ka mitmeaastase teekaardi, mis ühendab kvaliteetsed teenused, tööjõu hoidmise ja eelarvedistsipliini.  

Mõistame, et maksulaekumiste ülejääk võib olla tsükliline ning vajalik on konservatiivne eelarvepoliitika. Teame, et riigieelarve ei ole tasakaalus ja suuremad investeeringud riigikaitsesse seisavad veel ees. Samuti saab peagi otsa Euroopa Liidu poolt lubatud riigieelarve suurema puudujäägi periood ning siis seisame me uuesti valikute ees, kust leida lisarahastust ja arutame, milliseid uusi makse eelarve tasakaalu saavutamiseks oleks vaja kehtestada. Just seetõttu soovime, et püsikulud oleksid läbipaistvalt kaetud, ühekordsed tulud aga suunatud ühekordsetesse investeeringutesse ning võimekuse taastamisse. See aitab vältida olukorda, kus kärped nõrgestavad avalikke teenuseid ja võivad kaasa tuua hoomamatuid ja ettearvamatuid lisakulusid.  

Avalike teenuste kvaliteet algab töötajast. Kui hoiame politseiniku, päästja, õpetaja, kultuuritöötaja ja tervishoiutöötaja palga ning töötingimused konkurentsivõimelised, hoiame ära töötajate lahkumised, vähendame asenduskulusid ja parandame inimeste igapäevast turvatunnet ning heaolu. See on kõige targem investeering, mida lähiaastate pingelise riigieelarve ülejäägi tingimustes teha.  

Ootame viivitamatult Teie vastust ja oleme valmis kohtuma, et alustada sisulisi arutelusid.  

Lugupidamisega

Kaia Vask
Eesti Ametiühingute Keskliit

Maris Rosenthal
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon

Gert Raudsep
Eesti Teatriliit

Neeme Tõnisson
Eesti Arstide Liit

Jüri Lember
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

Reemo Voltri
Eesti Haridustöötajate Liit

Laura Keidong
Eesti Õdede Liit