Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul on Eesti senine areng näidanud, et tasakaalus ühiskonda ei ole võimalik kujundada vaid ühe ühiskonnagrupi huvidest lähtudes. “Ootame kõigilt erakondadelt valimislubadust, et edaspidi lahendatakse probleeme mitte jõumeetodil, vaid avalikus dialoogis ja kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud konsensusega,” ütles Taliga.

“Teeme oma pöördumises ettepaneku taastada sotsiaalpartnerite regulaarsed kohtumised tööturu oluliste küsimuste lahendamiseks. Arutame näiteks juba täna kohtumisel Tööandjate Keskliidu esindajatega lisaks töötasu alammäärale ka sotsiaalkindlustuse tuleviku ja kollektiivsete töösuhete küsimusi,” lisas ta.

Erakondadele läkitatud ettepanekud kätkevad tegevusi tööhõivepoliitikas, töösuhete regulatsioonis, palgapoliitikas, sotsiaalse turvalisuse küsimuses ning maksu- ja majanduspoliitikas.

Tööpoliitika osas peavad ametiühingud vajalikuks luua kõrge lisandväärtusega kvaliteetseid töökohti, mida iseloomustavad kõrge tootlikkus, hea palk ja tervislik töökeskkond, samuti töötajate eneseteostuse võimalused. “Kiiresti tuleb teha lõpp olukorrale, kus Eesti kulutab aktiivsele töö­poliitikale kõige vähem EL liikmesriikidest,” seisab EAKLi pöördumises erakondadele.

EAKL pöörab oma ettepanekutes suurt tähelepanu töölepingu seaduse kitsaskohtade kõrvaldamisele, tehes ettepaneku alustada sellekohaseid kolmepoolseid läbirääkimisi juba 2011. aasta jaanuaris. “Aastane kogemus kinnitab, et tänane seadus ei taga piisavat kaitset rasedatele, väikelaste vanematele ja usaldusisikutele ning sanktsioonid töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise puhul ei ole piisavalt mõjusad. Riigilõivust on vaja vabastada kohtuvaidlused, milles töötajad nõuavad töölepingust tulenevate hüvitiste väljamaksmist – täna on sagedased juhtumid, kus kõhn rahakott ei võimalda inimesel oma õigusi kaitsta,” selgitas ametiühingujuht.

Palgapoliitikas peavad ametiühingud vajalikuks muuta töötasu üleriigiline alammäär äraelamist võimaldavaks pal­gaks, tõstes selle 60 protsendini keskmisest palgast. Põhipalk aga peab ametiühingute nägemuses moodustama vähemalt 70 protsenti töötaja kogutöötasust. Lisaks näevad ametiühingud vajadust kokkuleppe järele, mil­lega kehtestatakse töötasu üleriigiline alammäär kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel töötajatele. “Eesti peab vabanema odava tööjõu ja madalate palkadega maa mainest - teadmusmajanduses võrdub odav töö madala kvaliteedi ja ebaprofessionaalsusega,” on ametiühingute keskliidu juhatuse seisukoht.

Ametiühingud märgivad, et kuna Eesti sotsiaaltoetuste mõju vaesusriski vähendamisele on üks madalamaid Euroopa Liidu riikide võrdluses, tuleb kiirelt leida võimalusi sotsiaalkindlustuse sissetulekute suurendamiseks. Ametiühingujuhtide hinnangul tuleb suurendada töötuskindlustushüvitisi ning tõsta juba 2011. aastal töötutoetus vähemalt pooleni alampalgast, muuta paindlikumaks töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmine ning luua toetusmeetmed ajutistes raskustes vaevlevate ettevõtetele. 

Majanduspoliitika valdkonnas teevad ametiühingud ettepaneku taastada ettevõtte tulumaks ning suurendada füüsiliste isikute tulumaksu progressiivsust.

Ametiühingute Keskliidu esitatud ettepanekutega poliitikate kujundamiseks aastatel 2011-2015 on võimalik tutvuda siin.