Esmaspäeval, 22. jaanuaril 2024 toimub Eesti Teatriliidu ja erialaliitude üleskutsel Eesti teatrites solidaarsusaktsioon. Aktsiooni eesmärk on avaldada toetust üldhariduskoolide pedagoogidele, kui nad alustavad 22. jaanuaril tähtajatut streiki, et nõuda oma palga- ja töötingimuste parandamist. 

Õpetajate rahulolematuse on põhjustanud ühelt poolt reaalne hirm pideva töökoormuse kasvu ja töötingimuste halvenemise ees. Selle põhjuseks on õpetajate keskmise vanuse tõus ning järelkasvu nappusest tingitud normkoormust ületavad töötunnid, sest keegi peab ju klassi ees seisma. Pedagoogid näevad, et praeguse palgataseme juures lahkuvad töölt noored kolleegid ja õpetajakutse muutub üha vähemmainekaks ka üliõpilaskandidaatide hulgas. 

Teisalt on pedagooge avalikult petetud. Kõik erakonnad lubasid enne valimisi tõsta õpetajate keskmist palka vähemalt 120%-ni riigi keskmisest palgast. See on kirjas praeguse valitsuskoalitsiooni lepingus, kuid 2024. aasta riigieelarves on keskmise palga tõusuks kavandatud vaid 4,3%. See on väiksem riigis tervikuna planeeritud 6,1%-lisest keskmise palga kasvust ning lubatud tõusu asemel 120%-ni tähendab see hoopis suurenevat mahajäämust sellest eesmärgist. 

Pedagoogide alampalga 1,7%-line kasv on praeguse elukalliduse kasvu kõrval ebapiisav. (Kultuuritöötajate palgatõus oli sel aastal 0%.) 

Õpetajad on pakkunud valitsusele erinevaid viise, kuidas valimislubadused ja koalitsioonilepingu kokkulepped saaksid täidetud. 

Riikliku lepitaja vahendusel toimunud haridustöötajate, ametiühingu ja valitsuse vaheliste läbirääkimiste käigus on õpetajad oma nõudmisi järgmise aasta alampalga puhul vähendanud – 1950 euro soovist 1836 euroni, mis tähendaks alampalga tõusu vaid 5% ulatuses, kuid valitsus keeldus selleks vajaliku 10 miljoni euro leidmisest. 

Kõige mainitu taustal on Eesti teatritöötajad pedagoogidega solidaarsed. Mõistame, et ilma heade pedagoogideta toimub ühiskonna üldine taandareng ning kui õpetajate läbipõlemine, töölt lahkumine ja järelkasvu puudus jätkub, saab suure hoobi nii Eesti inimeste elatustase, julgeolek kui ka ühtne eestikeelne haridus. 

Ühtlasi tahame selgesti öelda, et praeguse valitsuse soov külmutada neljaks aastaks palgad kogu avalikus sektoris on rumal ja ohtlik. See puudutab ka kultuuritöötajaid, politseinikke, päästjaid, sotsiaal- ja tervishoiutöötajaid. Me oleme kindlad, et sellisel juhul ei jää õpetajate streik ainsaks. 

Kultuuritöötajate palk on olnud pikalt ja on ka praegu madalam riigi keskmisest palgast, ehkki kultuuritöötajatele on riiklikes kultuuri arengukavades ja koalitsioonilepetes lubatud miinimumpalgaks riigi keskmist palka. 

Lubadustest tuleb ka kinni pidada – nii lihtsat asja tahavadki õpetajad meile õpetada.