Priit Põldroosi nimeline auhind


STATUUT

Auhind antakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest. Asutatud Jüri Järveti ettepanekul, Teatriühingu juhatuse otsusega 1984. aastal. Auhinnaga kaasneb Vaike Pääsukese kujundatud auaadress ning Kultuurkapitali rahaline preemia.


Priit Põldroos (1902–1968)
Lavastaja ja näitleja, teatrijuht, -pedagoog, -kriitik ja -ajaloolane.
Tallinna Töölisteatri asutaja ja juht.
Eesti Riikliku Teatriinstituudi asutajaid, juht ja õppejõud.


LAUREAADID

2016
ANDRES LAASIK – sisuka, rikkalikule arhiivimaterjalile toetuva, uurimuslikus laadis väljapeetud raamatu „Teatri vang. Leo Kalmeti kirjutamata eluluguˮ (2014) eest; samuti arvestades varasemat sisukat elulooraamatut „Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärastˮ (2011) ning pikaajalist viljakat kriitikutegevust.

2014
ENE PAAVER – teatriraamatute, sealhulgas Eesti Draamateatri näidendiraamatute sarja, järjepideva ja süvenenud, detailitäpse ja autoritundliku toimetamistöö eest. Samuti tunnustades tema algatust ja hoolt algupärase näitekirjanduse regulaarsel tutvustamisel

ja autorite lähendamisel lavapraktikale „Esimese lugemise“ raames.

TÕNU TEPANDI – pikaaegse pedagoogitöö eest kõnetehnika ja lavakõne õppejõuna, mille käigus ta on loonud hääle ja mängu vastastikusel tihedal seosel põhineva isikupärase meetodi. Samuti arvestades rohket harjutusmaterjali sisaldavat ja autori n-ö häälefilosoofiat avavat raamatut „Alguses oli hääl“ (2012).

2012
PILLE-RIIN PURJE – näitlejaloomingu pikaajalise väärtustamise eest, järjekindla ja pühendunud jälgimise ja jäädvustamisega. Nii regulaarsetes teatriartiklites ja raadiosaadetes kui ka ulatuslikes monograafiates Jüri Krjukovist, Jüri Järvetist (Reet Neimari käsikirja lõpuleviimine ja publitseerimine), „Johannese passiooni” lavastusest. 2011. aastal lisandus raamat „Aitab naljast! Legend Dan Põldroosist”.

2011
RIINA VIIDING – pikaaegse, süvenevalt järjekindla, perspektiivitundelise toimimise eest – selle nimel, et pidevalt ilmuksid meie teatrimõtet toitvad, arendavad ning jäädvustavad raamatud.

2010
ÜLO TONTS – pikaaegne teatriuurimuslik ja pedagoogitöö ning raamatute „Kolmkümmend aastat teatriehitamist" (Vanemuise sõnateater) ja „Liiga palju head teatrit" (2009) koostamine.

2009
LEMBIT PETERSON – vilja kandva teatripedagoogilise töö eest Eesti Humanitaarinstituudis, Tallinna Ülikoolis ja Vanalinna Hariduskolleegiumis ning teater-kooli „Theatrum” loomise eest.

2008
AARNE ÜKSKÜLALE kui erakordse tähendusega Õpetajale.

2007
ANU LAMP – Eesti keelekultuuri pühendunud hoidmine ja pedagoogitöö EMTA lavakunstikoolis. Johannes Aaviku elutööd tutvustava, valgustuslik-uurimusliku lavastuse ja raamatu „Keeleuuenduse lõpmatu kurv” loomine.

2006
RIINA ROOSE – Roosile Eesti kultuuripõllul. Eesti kultuuriloo missioonitundlik valgustamine nii EMTA lavakunstikoolis kui ka lavastuses „Teatrilaulud” (Tallinna Linnateater).

2005
AIME UNT – Eesti lavakujunduskunsti järjepidevuse hoidmine ja arendamine, Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiaosakonna väljakujundamine ning õpilaste loomingulise isikupära tark toetamine ja kasvatamine.

2004
INNA TAARNA – mitme teatriraamatu koostamine, Eesti näitlejakoolituse ja Näitlejate Liidu ajaloo uurimine ning silmas pidades 2003. a. ilmunud raamatuid „Riiklik Lavakunstikool” ja „Tallinna Teatrikool”.

2003
LUULE EPNER – pedagoogiline tegevus Tartu Ülikooli teatriteaduse õppetooli rajamisel, noorte teatriteadlaste kasvatamisel ning võttes arvesse tema tööd kogumiku „Hermaküla” koostamisel ja toimetamisel.

2002
INGO NORMET – EMA Kõrgema Lavakunstikooli juhtimine, lavastaja õppesuuna sisseviimine ja edukas pedagoogitöö. Pidev hool teatriraamatute tõlkimisel, koostamisel ja väljaandmisel („Lavastajaraamat”, 2001).

2001
KALJU HAAN, HEINO AASSALU (postuumselt), VILMA PAALMA, MALL PÕLDMÄE, MARE PÕLDMÄE, REET NEIMAR, TIINA RITSON – Eesti teatri biograafilise leksikoni töörühm.

2000
KALJU KOMISSAROV – arvestades pikaajalist pedagoogitegevust nii näitlejate kui ka lavastajate koolitamisel, iseäranis Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII, XV ja XVII lendu, mille lõpetanud praegu oluliselt määravad Eesti teatripilti.

1999
KALJU ORRO – pikaajaline lavapedagoogiline töö, näitlejakultuuri püsiväärtuste edasikandmine ja teatri ajalooliste materjalide talletamine, pidades silmas publikatsioone ajakirjas „Teater. Muusika. Kino” 1998, nr. 4–5, ja kogumikus Teatrielu 1997.

1998
MERLE KARUSOO – pikaajaline teatripedagoogiline töö nii lavakoolides kui ka harrastusnäitlejatega; sihikindel tegevus dokumentaalteatri laadis; Voldemar Panso pärandi uurimine ja raamat „Kured läinud, kurjad ilmad” (1997).

1997
LILIAN TAMM-VELLERAND – adekvaatses koostöös sündinud, aega, kunsti ja inimest targalt ja tundlikult dokumenteeriv raamat „Linda Rummo. Elust ja lavaelust” (1996).

1996
JAAK RÄHESOO – teatrikunsti pikaajaline, teoreetiliselt kõrgeväärtuslik ning analüüsiv jäädvustamine ja raamat „Hecuba pärast” (1995).

1995
IVIKA SILLAR – pikaajaline pedagoogiline töö Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris ja artikkel „Näitleja jäävuse seadus küsimärgi all?” (Teater. Muusika. Kino, 1994, nr.12).

1994
Auhind jäi välja andmata.

1993
REET NEIMAR – teatrimõtte arendamine, pikaaegne viljakas pedagoogiline tegevus, mis laiemale üldsusele on saanud väljundi TV-sarjas „Lennud”.

1992
LILIAN KIREPE – Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriosakonna juhataja aastatepikkune tulemusrikas töö teatriloo kogumisel ja süstematiseerimisel, teatriteaduslikud kirjutised ning Liina Reimani loomingupärandi uurimine ja vahendamine.

1991
MARDI VALGEMÄE – raamat „Ikka teatrist mõeldes” (Stockholm, 1990) ning arvestades senist teatriuurimuslikku, valgustuslikku, koduteatrit abistavat, Välis-Eesti teatrielu jäädvustavat tegevust.

1990
MATI UNT – kriitikakogumik „Kuradid ja kuningad”.

1989
HEINO AASSALU – Eesti balletikunsti aastakümnetepikkune ja järjepidev jäädvustamine, uurimine ja retsenseerimine ning monograafia „Tiiu Randviir”.

1988
KARIN KASK – pikaajaline teatriajaloo ja -sotsioloogia alane uurimistöö ning teatrikunsti laialdane tutvustamine. Arvestatud on kirjutatud raamatuid, teatrikriitikat, loengulist

tegevust, teatrilooliste uurimuste juhendamist ja koordineerimist.

Eripreemia:
KALJU HAAN – Karl Menningu tegevust käsitlevad raamatud „Kunstiviha on niisama püha kui vaimustus” ning „Karl Menning ja teater „Vanemuine””.

1987
ANTS ESKOLA – raamat „Näitleja on ajastu lühikroonika”.

1986
LEA TORMIS – kauaaegne pedagoogiline tegevus Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, teatrikriitilise mõtte arendamine ning Priit Põldroosi mälestusteraamatu teaduslik toimetamine.

1985
KARL ADER – pikaajaline teatripedagoogiline tegevus.

1984
KAAREL IRD – pikaajaline tegevus teatrimõtte kandjana lavaloomingus ning raamat „Cogito, ergo sum ehk Mõeldes oma mõtteid“.